/nginx/o/2008/07/28/60396t1h9a1a.jpg)
Poolteist aastat raadiosaatjatega ringi silganud lendoravad on uurijale uut infot teada andnud, mis loomade kaitset paremini korraldada aitab.
Saatjatega lendoravad jätkavad info andmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lähiajal tuleb teha paar ettepanekut uute püsielupaikade moodustamiseks,» rääkis lendoravauurija Uudo Timm ajalehele Põhjarannik.
Lendoravatest tühjaks jäänud paikades pole Timm täheldanud midagi, mida selle põhjuseks võiks pidada. «Nii vähe on nendest loomadest teada, et ei oska midagi oletadagi. Raieid pole seal tehtud, tormimurdu pole olnud, mets pole muutunud.»
Timm tunnistas, et esialgu tehti püsielupaigad suhteliselt väiksed - ainult teada olevate elupaikade ja sobivate vanade haabadega metsadesse. Nüüd tuleb tollaseid arusaamu ümber hinnates arvestada, et püsielupaik peab hõlmama ka liikumiskoridori.
Ida-Virumaal Oonurme metsades liigub praegu ringi kolm saatjaga lendoravat: Mihkel, Rein ja Miina.
Mihkli saatja toel taheti saada aimu, kuidas lendoravad talvetingimustes käituvad.
«Mihkel oli sisuliselt terve talve ühes õõnsuses ja veel kevadelgi püsis seal pikalt, alles suvel hakkas aktiivsemalt liikuma ja pikemaid, rohkem kui kilomeetriseid matku ette võtma,» rääkis Timm, lisades, et ühe looma põhjal ei saa kahtlemata mingeid järeldusi teha.