Veebruar tõi kümme ilmarekordit

Lume paksus lõi tänavu rekordeid Foto: Ants Liigus

Tänavune veebruar oli tavapärasest külmem ja sajurohkem, ühtlasi löödi mitmes vaatluspunktis aastakümnete taguseid rekordeid mõõdetud lumekihi paksuses või sulata perioodi pikkuses.

Aastatetagune lumekihi paksuse rekord ületati veebruari jooksul kaheksas Eesti Metroloogia ja Hüdroloogia Instituudi vaatlusjaamas. Uued lumerekordid mõõdeti Harku, Jõhvi, Kihnu, Lääne-Nigula, Tiirikoja, Türi, Viljandi ja Vilsandi ilmajaamades, kus uute rekorditena läksid arvesse 52-78 sentimeetri paksused lumekihid.

Kui Tiirikoja eelmine lumerekord oli veel suhteliselt värske ja pärines 1999. aastast, siis näiteks Kihnus ja Türil saavutati uus rekord üle 57 aasta - tänavuse lumekogusega ületati 1953. aasta veebruaris registreeritud lumekogust.

Kahes EMHI vaatlusjaamas mõõdeti ka uus sulata perioodi pikkuse rekord - Jõhvis sai 22. veebruaril täis 76 päeva ilma sulata (eelmine rekord oli aastast 1996) ja Sõrves 48 päeva (eelmine rekord pärines aastast 1987, kui oli 41 päeva järjest külma).

Veebruar normist jahedam

Veebruarikuu oli Eestis normist jahedam, keskmiseks õhutemperatuur mõõtis EMHI -9,2 kraadi, samas kui paljuaastane keskmine oli -5,7 kraadi.

Kuu kõige soojem päev registreeriti 28. veebruaril Valgas, kus oli 4,3 kraadi sooja, kõige külmem hetk oli 10. veebruaril Jõgeval, kus mõõdeti -22,9 kraadi.

Veebruaris oli ka rohkelt lund, maksimaalseks lumikatte paksuseks mõõdeti Jõhvis ja Alajõel 78 cm. Ka Saaremaa keskosas oli erakordselt palju lund - 74 cm.

Päikest paistis veebruaris tavalisest vähem. Kõige päikselisem oli Pärnus, kus päike paistis kokku 53 tundi, kõige vähem paistis Tiirikojal - 34 tundi. Paljuaastane keskmine on 56-65 tundi.

22.-25. veebruaril sai läbi sulata periood, mis kestis kõige pikemalt Jõhvis - 76 päeva.