Puhkajad pole Pirita rannaga rahul

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pirita rand.
Pirita rand. Foto: Raigo Pajula

Puhkajate arvates ei vääri Pirita rand kultuurranna nimetust, sest seal pole võimalik süüa ja juua osta, rand on räpane ning lagunenud rannateel võib kaela murda.

Võrreldes Pärnu rannaga näeb Pirita rand kehv välja, tundub, et siin on aeg seisma jäänud ja midagi ei muutu, rääkis Meriväljal elav Sirje, kes ise eelistab puhata suvepealinnas.

Temale jääb arusaamatuks, miks Pirital ei võiks olla jäätisemüügikohti ja joogiputkasid, ja ka õllekraane, mida Pärnus leidub igal sammul. «Pirital saab süüa ainult kalli hinnaga restoranist, rannas pole aga midagi,» tõdes ta.

Pirita nn rannapromenaadil võib rattaga sõites kaela murda, sest selles on suured augud.


«Kui Pärnu rannas on tasuta valvega rattaparkla, siis siin pole isegi rattahoidjaid,» lisas ta.

Samuti pole ta rahul räpaste tualettidega ning tõdeb, et dušist ei maksa Pirital isegi mitte unistada.

Aastatega pole tema hinnangul ka laste jaoks midagi muutunud, ainult rauast ronimistorud värvitakse üle. «Siin on nagu aeg seisma jäänud ja kultuurrannaks seda küll nimetada ei saa,» nentis ta.

Pirita linnaosavalitsuse pressiesindaja Priit Pruuli sõnul tuleb puhkajate nurin talle üllatusena, sest neile pole keegi ühtegi kaebust esitanud.

«Inimesed võiksid kõigepealt pöörduda siias /linaosavalitsus -toim/ selle asemel, et pöörduda ajakirjanduse poole,» leidis ta.

Aga nii karmi kriitikaga pole ta nõus. Pressiesindaja sõnul ei saa väita, et rannas värvitakse iga suvi vaid laste mänguvahendite torusid üle. «Sel aastal toodi juurde nii uusi prügikaste kui pinke,» rääkis ta.

Samuti pole Pruuli kinnitusel linnaosal midagi selle vastu, kui keegi sooviks rannas mõne söögikoha avada, aga tänapäeval on see igasuguste nõuete tõttu keeruline.

«Neid nn ajutisi putkasid peaks rannas olema, aga kui tuhanded inimesed on rannas, siis sellise rahvahulga rahuldamiseks neist ei piisa,» tõdes ta.

Milline on olukord rattahoidjatega, ei osanud Pruul öelda, kuna ta ise rattaga ei sõida.  «Oleks tore, kui neid rannas oleks, aga see ei ole rannas nii primaarne,» arvas ta.


Ka Rannametsa tee remont on pressiesindaja sõnul olnud kõne alla ja sellega hakatakse mingi hetk ka tõsiselt tegelema.

«Ranna ilme kujundamisel on veel suur töö ees ja inimesed saavad ise anda sellesse oma panuse hoides ranna korras,» lausus Pruul ja lisas, et palju probleeme, näiteks prügi tekitatakse inimeste enda poolt.

Märksõnad

Tagasi üles