Eurotoetuste najal toimuv põldude laienemine ja nende mürkidega pritsimine jätab rukkiräägud elupaigata.
Põllumajandustoetused peletavad Eestist rukkiräägu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Räägu arvukuse langus algas 2004. aastal, alates sellest, kui me ühinesime euroliiduga ja alustati põllumajandustoetuste maksmist,» rääkis Pärnumaa linnumees Indrek Tammekänd Eesti Päevalehele.
Sellest ajast alates on rukkiräägule sobilikes põllumajandusmaastikes toimunud pöörased muutused, mis peletavad linnud eemale.
«Viimasedki tükid lähevad järjest teravilja, rapsi või silotaimede alla ning põlde hakatakse intensiivselt nii taimekaitsevahendite kui ka putukamürkidega pritsima,» nentis ta.
Neli aastat tagasi oli 230-ruutkilomeetrisel Põhja-Liivi linnualal 184 rääku, tänavu olineid vaid 62.