Eesti looduskaitse saab saja-aastaseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kadri Ratt
Copy
Pärnumaal esimese puuna 1936. aastal looduskaitse alla võetud Oidrema-Lihula maanteeristil kasvav Panga tamm 2009. aasta suvel.
Pärnumaal esimese puuna 1936. aastal looduskaitse alla võetud Oidrema-Lihula maanteeristil kasvav Panga tamm 2009. aasta suvel. Foto: Henn Soodla

Juubeli puhul on 2010. aasta kuulutatud looduskaitseaastaks.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul on Eesti looduskaitse korraldus hoolimata aegade heitlikkusest olnud järjepidev. «Tänu saja-aastasele looduskaitsele on Eesti loodus hästi säilinud - meil leidub nii puutumata loodust, haruldaste liikide elupaiku kui ka kauneid maastikke,» märkis minister pressiteate vahendusel.

Juubeli tähistamiseks korraldatakse mitmeid üritusi, mille eesmärk on tutvustada Eesti looduskaitse ajalugu ning väärtustada ja selgitada laiemalt tänapäevaseid looduskaitsetegevusi.

Aastaringselt on kavas loodusmatkad, liikidele ja iseloomulikele kooslustele pühendatud teemapäevad, temaatilised töökojad ning talgud, mille kaudu saavad kõik huvilised lähemalt tutvuda ka Eesti kaitsealadega.

Looduskaitsekuul mais toimub Tallinnas kolmepäevaline rahvusvaheline teaduskonverents, mille peateema on «Looduskaitse uued uurimissuunad». Augustis korraldatakse Saaremaal tagasivaatav looduskaitse ajaloole pühendatud konverents.

Muuhulgas on sel aastal kavas hakata uuesti välja andma looduskaitse teenetemärki ning koostöös Eesti Looduskaitse Seltsi ning Tallinna Looduskaitse Seltsiga mälestada tuntud looduskaitsjaid.

Lisaks on kavas välja anda looduskaitseteemalisi trükiseid, näiteks koostatakse koolidele mõeldud looduskaitse mappe ning ilmub juubeliaastale pühendatud Eesti Looduse erinumber. Keskkonnaameti ning ajakirja Eesti Loodus koostöös on käivitunud viktoriinisari «Eesti looduskaitse 100».

Käesoleva aasta 14. augustil möödub sada aastat päevast, mil Riia Loodusuurijate Selts rentis Vilsandi saare majakavahi ning suure linnusõbra Artur Toomi eestvedamisel Kihelkonna pastoraadile kuuluvad Vaika linnusaared.

Eesmärgiks oli tagada sealsetele lindudele turvalised pesitsusvõimalused ja takistada pesadest munade korjamist. 14. augustit 1910 peetaksegi Baltimaade vanima kaitseala, Vaika linnukaitseala asutamispäevaks.

Märksõnad

Tagasi üles