Pikalt kestnud külmakraadid asjatundjate hinnangul viljapuudele esialgu suurt ohtu ei kujuta, kuid mõningast kahju võib see teha mureli- ja ploomipuudele.
Luuviljalised ägavad käredas pakases
3. veebruar 2010, 10:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seedri puukooli juht Elmar Zimmer rääkis, et temperatuur pole siiski väga sügavale miinustesse langenud ja seega peaksid viljapuud talve üldjoontes hästi üle elama. Kasuks on tulnud ka see, et ilm on püsinud ühtlane. «Mitmel varasemal aastal on ploomid hävinud just seetõttu, et külm on vaheldunud sulaperioodiga,» lausus ta.
Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse vanemteadur Toivo Univer tõdes, et mõningane külmakahjustuse oht varitseb luuviljalisi, eelkõige mureli- ja ploomipuid.
«Murelite ja ploomide õiepungadel võis sügav puhkeperiood pakase ajaks juba läbi olla ning seepärast võisid külmatundlikuks muutunud pungad kahjustatud saada,» hindas Univer. Ploomidele ja murelitele võis halvasti mõjuda ka mullune sügis, mil järsud miinuskraadid tabasid veel lehes puid.
Hapukirsid ja kreegid on vanemteaduri hinnangul kindlamad ning neid külm ohustada ei tohiks.
Samuti peaksid õunapuud hästi vastu panema. «Et seekord talvekülmadele suuremat sulaperioodi ei eelnenud, said õunapuud pakaseks hästi valmistuda.
Seetõttu pole vähemalt kohalikel sortidel ilmselt veel kahjustusi tekkinud,» rääkis ta.
Univeri jutu järgi pole siinsetel õunapuudel raske kolmekümnekraadise külmaga hakkama saada ja kahju võib neile teha 37 külmakraadi. Küll aga võib 30 miinuskraadi häda teha neile õunapuusortidele, mis on pärit pehmema kliimaga Saksamaalt ja Poolast.
Marjakultuurid on tänu paksule lumekihile hästi kaitstud. Toivo Univer avaldas usku, et hästi peaksid ennast tundma nii maasikad kui marjapõõsad.
Roosikasvataja Juhan Juhani arvas, et ka tema hoolealustele tuleb paks lumevaip kasuks.
Kuigi hoolas aednik kandis oma puude ja põõsaste talvitumise eest hoolt juba sügisel, pole veel praegugi lootusetult hilja sellele mõelda. Kõige tõhusamat kaitset annab asjatundjate hinnangul lume kuhjamine. Noorematel ploomidel ja murelitel soovitab Elmar Zimmer kuhjata lund kuni võraoksteni.