Inimese abi võib teha lindudele karuteene

Merili Nikkolo
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Karmist külmast hoolimata võiksid inimesed hoiduda linde aitamast, sest sellega sekkuvad nad looduslikku valikusse ja  võivad muuta tiivuliste käitumist nii, et see võib hiljem saada neile saatuslikuks.

Järvajaanilane Nadežda Parts tegi eelmisel laupäeval igapäevast kepikõnnitiiru ümber alevi, kui märkas maantee ääres kraavis kummalist kivi meenutavat kogu.
Lähemal uurimisel selgus, et lumehanges kössitab part. «Tundus, et ta oli seal tükk aega olnud, aga liigutas ja elas,» lausus Parts. «Ta oli nii nõrk, panin talle salli ümber, võtsin sülle ja siis pani ta silmad kinni ning sirutas noka välja.»
Parts viis külmunud linnu koju, tegi talle pesa ja hoidis teda vannitoas, sest korteris elab ka kass.
Kolmandal päeval jäi part nõrgemaks ja suri.

Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi rõhutab, et linnud abi ei vaja. Lisatoitmist peaks tema meelest olema võimalikult vähe.

Talvi meelest ei abista inimene linde siiski  mitte tiivuliste, vaid pigem iseenda pärast, sest tal on nii-öelda abistamise ja kaastunde instinkt. Ta soovitas inimestel pigem hoolitseda teiste inimeste ja oma koduloomade eest.
Talvi sõnas, et  inimestele võib küll tunduda, et talv on raske, kuid loodusele see nii pole. «Loodusele on see täiesti normaalne ja paljuski parem kui varasemad talved,» lisas ta.


Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles