Pärnu sadama ilmajaama andmetel langes eile Pärnu lahes veetase 30 sentimeetrit, olles keskpäevaks 92 sentimeetrit madalamal Kroonlinna nullist.
Vee madalseis Pärnu sadamat ei häirinud
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
29. jaanuar 2010, 11:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sadamakapten Riho Prints ütles, et laevaliiklust see ei häiri, kuna kai ääres on vett 6,5 meetrit ja Pärnu sadamat külastavate kaubalaevade süvis jääb 5,2 - 5,8 meetri vahele.
“Enne ma nutma ei hakka, kui veetase langeb poolteist meetrit nulltasemest allapoole,” lubas Prints. “Rohkem teeb muret jää, mis veetaseme langedes tugevneb ja surub jäässe lõhutud laevateed kokku.”
Prints lausus, et tänavune talv võib tulla jääolude poolest samasugune kui 1995/1996. aastal, kui jäälõhkujale jätkus tööd kuueks kuuks.
Samal ajal on Printsi sõnutsi külmade talvede puhul tavaline, et veetase jääb 30-60 sentimeetrit alla nulli.
“Sellest madalam veetase on ajutine ja möödub kiiresti,” ennustas sadamakapten. “Veetaset mõjutab ida ja kagu sektorist puhuv tuul, mis praegu on avamerel väga tugev, 20 meetrit sekundis. Kui tuul pöördub või vaibub, tõuseb vesi kiiresti tagasi.”
Prints ütles oma kogemustele toetudes, et Pärnu lahes tõuseb vesi väga kiiresti, niipea kui tingimused seda lubavad, aga langeb seevastu aeglaselt, kõikudes mõnekümne sentimeetri piires.
“Üleujutused on siin kergemad tulema kui veetaseme kiire kriitiline madalseis, nii et lootust kalu kätega jääaugust püüdma hakata on vähe,” naljatas sadamakapten.