Tartu Kesklinna kooli direktor Kersti Vilson täheldas eile pooltühje klasse seirates, et 24-25 miinuskraadi kanti tüürinud pakane laastas rohkem põhikooli vanemate klasside ridu ja heidutas vähem pisemaid lapsi.
Kuni pool Tartu õpilastest pidas külmapüha
28. jaanuar 2010, 00:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vilsoni isikliku arvamuse järgi pole Tartu linnas üldse paslik rääkida kärekülmast, mille korral teismeline laps oma tervist ohustamata kooli ei pääseks, sest enamiku koolitee pikkus jääb kilomeetri piiresse.
«Ma arvan, et paljud, kes elavad piltlikult öeldes üle tänava, kasutavad lihtsalt juhust, et vaba päeva saada,» lausus Vilson. «Aga neid lapsi põhjuseta puudujatena kirja panna ei saa. Sotsiaalministri määrus on selline, et otsustaja on lapsevanem.»
Tõlgenduseks lai ruum
Kesklinna kooli 370 lapsest puudus eile 190, Tartu kommertsgümnaasiumi 700 põhikooliealisest samuti umbes pooled.
Kommertsgümnaasiumi direktor Priit Hänni sedastas, et külmapüha pidajaile koolikohustuse rikkumist ette heita on keerukas. Sotsiaalministri tervisekaitsemäärus ei täpsusta, mida tähendab kooli- ja kojusõidu korraldatus ja millal on transport tundide ärajätmiseks piisavalt kehv.
«Meie ei julge küll öelda, et kuna Tartus on ühistransport korraldatud, siis sotsiaalministri määrus linnakoolidele ei laiene,» tunnistas Hänni.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles, et kuigi määrus jätab lapsevanemaile väga suure otsustusvabaduse, mida korraldatud koolisõidu all mõista, pole tal kavas teha uut määrust, mis paneks meetri ja minutiga paika jalgsi läbitava koolitee maksimumpikkuse ja -kestuse.
«Otsustusõigust peab jääma nii kodule kui koolile. Kogu elu ei saa ühe õigusaktiga korraldada,» põhjendas Pevkur.
Ministri määrus ütleb, et 1.–6. klassi lapsed ei pea kooli minema alates 20 külmakraadist, 7.–9. klassi lapsed alates 25 miinuskraadist. Ametlik külmamõõtja on Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI), kes lisab tegelikult tunnetatava pakase arvutusse ka tuule kiiruse.
Tartule lähim rahvusvahelistele mõõtenormidele vastav EMHI mõõtmisjaam on linnast ligi 20 kilomeetri kaugusel Tõraveres. Eile hommikul kell kaheksa mõõdeti seal 30 kraadi tuulekülma, termomeeter näitas –28 °C. Eile kell 13 oli Tõravere tuulekülm 27 ja kraadiklaasi näit 21 miinuskraadi juures.
EMHI peadirektor Jaan Saar nentis, et Tartu linnas näitavad kõik termomeetrid alati paar-kolm kraadi vähem külma, sest majade ja autode soojus hävitab loodusliku fooni. Saare sõnul võib aga aknataguse termomeetri näidule alati südamerahuga mõne kraadi miinust lisada, sest täiesti tuuletut ilma pole olemas.
«Tavalised kodused termomeetrid nii palju ei valeta, et nende järgi ei saaks oma elu korraldada,» kinnitas Saar. Tema sõnul on täiesti adekvaatne toetuda ka ilm.ee andmeile, mis pärinevad Tartus Toomelt tähetornist.
Kuula mõistuse häält
Tartu haridusosakonna juhataja Boris Goldmani andmeil puudus eile Tartu koolides keskmiselt vähemalt kolmandik õpilastest, mõnes klassis loendati aga ainult 7-8 kooli tulnut.
«Asja tuleb võtta mõistusega,» leidis Goldman. «Kui on väga külm ja lapsevanem peab kohaseks laps koju jätta, siis nii on. See, et bussipeatus on kodu lähedal, pole ainus argument, sest buss võib ka vahele jääda.»