Külm talv tõstab viigrite arvukust

Vigri

FOTO: Repro

Hülgeuurijad tundsid varem muret, et kui sooja talve jätkub veel 15 aastaks, võib see tähendada viigrite populatsiooni lõppu Eesti vetes. Tänu tänavustele jääoludele on sest üks aasta tagasi võidetud.



«Ühe hea talve mõju on umbes võrdväärne ühe kehva talve mõjuga,» võrdles hülgeuurija Ivar Jüssi.

Ta märkis, et tegelikult küll üks talv kogu reas palju ei mõjuta, aga kui neid on viieaastase perioodi jooksul mitu, jääb hülgepoegi rohkem ellu ja mingi aja pärast on ka noort sigimisvõimelist karja rohkem.

Viigri eluiga looduses ulatub tavaliselt kuni 25 aastani. Kuna nad poegivad üksnes jääl, siis kehvade soojade talvedega ei tule piisavalt noori peale ning vanemad isendid surevad paratamatult järjest eest ära.

Neid loomadele viletsaid talvesid tuli aastate eest väga palju järjest. Näiteks tunamullu märkis Jüssi, et kui tõesti peaks 15 aastat järjest kõik pojad hukkuma, siis surevad viigrid välja.

«Üks aasta on võidetud. Ma usun, et praegune talv on viigerhüljeste populatsioonile juba positiivselt mõjunud,» rääkis hülgeuurija  nüüd. «Tundub, et suurt sula või tormi ei tule, ja kui tulekski, siis ega see suurt midagi enam mõjutaks.»

Jüssi sõnul polnud ka eelmine aasta enam nii kehv.

Hülgeuurija sõnul viigerhüljeste populatsioon otseses ohus ei ole, et kipuks kohe-kohe välja surema ning neid peaks eriliste vahenditega kaitsma asuma, ent peale talveolude ja sigimisedukuse on ka muid ohte.

«Mingisugune probleem seal sees on, et neid juurde ei kasva. Üheks mõjuriks on näiteks kalapüünistes hukkumine, kuid miskit on veel,» märkis Jüssi. See võivat olla populatsiooni tervislik seisund.

Kui Botnia lahes elab ligi 6000 viigerhüljest, siis Eesti vetes on neid 1000–1500. «Need karjad omavahel kokku ei puutu,» rääkis Jüssi.

Rahvusvahelisel tasemel on pandud paika riskipiirid, kust alates on populatsioonile riskid väiksemad.

«Läänemere populatsiooni kohta on see alates 10 000 loomast,» rääkis Jüssi. Sellest on viigrite puhul 3000–4000 looma puudu. «Siis tekiksid erinevate karjade vahel kontaktid, aga praegu on populatsioonid selleks liiga väikesed.»

Kui viigrite arvukus ulatuks juba 15 000 isendini, ei mõjutaks enam üksikud ebasoodsad aastad või haigused populatsiooni tervikuna. «Mida väiksem see on, seda tundlikum see on mõjudele,» nentis Jüssi.

Hüljeste poegimine algab paari nädala pärast ja peaks kestma kuu aega. Kui edukas on tänavune juurdekasv, selgub märtsi alguseks.

Läänemere hülged
•    Viigerhülgeid on Läänemeres kuni 8000, neist ligi 6000 Botnia lahes ning kuni 1500 Eesti vetes.
•    Viigrite põhiala Läänemeres on Botnia lahes, kus tekib alati jää, kuid ka seal on nende juurdekasv vaid viis protsenti aastas.
•    Viigrite peamised vaenlased on reostunud keskkond ja soojad talved.
•    100 aastat tagasi oli viigreid Läänemeres 200 000.
•    Hallhülgeid on Läänemeres hinnanguliselt 22 000 ja Eestis 3500–4000
Allikas: PM

Tagasi üles