Käre talv ajab linnud inimeste manu

Eno-Gerrit Link
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sinikaelpardid on aastatega harjunud talvituma Pärnus Vanas pargis, kus möödujad neid saiaga kostitavad.
Sinikaelpardid on aastatega harjunud talvituma Pärnus Vanas pargis, kus möödujad neid saiaga kostitavad. Foto: HENN SOODLA/PRNPM/EMF

Tänavune külm talv on vähendanud lindude arvukust, paljud sulelised on pakasega kokku kuivanud toidulaua tõttu kolinud inimasustustele lähemale.


Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitse bioloogi Indrek Tammekännu sõnutsi käib linnuelu talvist rada, kuid tänavuse tavalisest külmema talvega on suleliste arvukus jäänud väiksemaks kui pehmematel talvedel.

Palju linde on kogunenud asulatesse, kus toidulaud on rikkalikum ja elutingimusedki paremad. “Kui maal looduses käia, on ronkade kraaksatused ainukesed, mis kõrva jäävad. Teised linnud on inimestele lähedale kogunenud,” seletas Tammekänd. “Seetõttu võib jääda petlik mulje, et linde on rohkem.”

Looduskaitse bioloogi sõnutsi on lindudel inimasustuste juures paremad võimalused söögipoolist hankida, samuti võib inimeste juures leida soojasid nurgataguseid.

“Soojatrasside juures võib näha kükitamas musträstaid. Varblaste salgadki kogunevad meeleldi sinna,” seletas Tammekänd. “Et marja-aasta oli kehv ja pihlakamarju on tänavu looduses kesisemalt, otsivad marjadest toituvad linnud aedadest arooniaid, mis põõsa külge jäänud.”

Seemnetest toituvatel lindudel on sel talvel kehv põli, sest hangede alla mattunud rapsi- ja viljapõldudelt on nokatäie leidmine lootusetu. Ka hiirtest toituvate röövlindude toidulaud on tänavu talvel kesine, sest nad ei saa saaki kätte.

Nagu igal talvel, võib tänavugi kohata Pärnumaal üksikuid sulelisi, kelle liigikaaslased sügisel soojale maale rändavad.

“Pärnumaal on nähtud kuldnokki, metsvinte ja musträstaid. Kui nad midagi toiduks kätte saavad, kannatab neil hoolimata külmast siin ära elada,” märkis Tammekänd. “Sel aastal on neid siiski vähem näha kui eelmistel.”

Tammekännu jutu järgi on suur osa rannikust jääs ja veelinnud on kogunenud arvukalt nendesse kohtadesse, kus leidub vaba vett. Pärnumaal on lahtist vett Ikla ja Kabli vahel. “Sinna on veelinde kogunenud päris arvukalt,” märkis looduskaitse bioloog.

Pärnus on veelindudest tavapäraselt kohal sinikaelpardid, kelle kogunemiskohaks on kujunenud linnavalitsuse hoone kõrval asuv Vana park. “Pärnus on umbes 400 sinikaelparti,” ütles Tammekänd.

Pikk talveperiood mõjutab Tammekännu sõnutsi paratamatult mõne liigi arvukust. “Toiduvarud ammenduvad ja teatud liikide arvukus kindlasti väheneb,” tähendas ta.

Tammekännu jutu järgi saab kevadeks kindlasti otsa pöialpoisse, kes toituvad okste ja puukoore vahel elavatest putukatest. “Piisab, kui need mõnegrammised linnud ühel päeval toitu ei leia,” lisas bioloog.

Lindude toitmine on Tammekännu arvates tänavu vähemaks jäänud kui eelmistel aastatel. Põhjust sellele ei osanud looduskaitse bioloog öelda.

“Võib-olla on seda mõjutanud masu. Võib-olla on pressis sel teemal vähem kirjutatud,” oletas ta ja tuletas meelde: kes on lindude toitmist juba alustanud, ei tohiks mingil juhul seda enna kevadet pooleli jätta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles