Tegelikult sõltub aga oravate talvemoona kogus vaid sügisesest pähkli- või käbisaagist – nii väidavad ökoloogid.
Ega lindude prognoosivõime palju parem ole, oleme ju küll näinud linde näljast ja külmast nõrkenuna lumevangis, kui instinktid neid meie kanti liiga vara toovad. Siiski olevat alust jälgida näiteks partide või teiste veelindude pesitsuse algust: kui pesad tehakse kõrgemale, tulevat vihmane suvi.
Lühiajalised ennustused kukuvad ka loomariigis pikaajalistest paremini välja. Kui ikka merelinnud kogunevad maale, tuleb tormi. Lendavad pääsukesed madalalt, võib kiskuda sajule. Seda, et kärbsed on eriti tigedad enne vihma, mainis juba Aristotelese õpilane Teophrastos. Ning samamoodi käituvad nood vastikud putukad kõigis maades.
Mõni vanasõna ilma kohta on absoluutselt õige: kui kukk kireb sõnnikuhunnikul, siis kas hakkab sadama või ei hakka (saksa).
Vanasti oli põnev jälgida lisaks putukatele veel pühakutega seotud päevade ilma. Meil on tuntuim seitsmevennapäev (10. juuli, legendi järgi hukati Rooma keisri käsul 7 venda). Kõik teame, et kui siis sajab terve päev, on oodata jubedust – seitset sajunädalat.
Tänavu sadas õnneks vaid mõnes paigas ja sedagi vähe. Nii et järjekordne lootust sisendav märk.
Kasulik on teada mõningaid ilmamärke taevas. Marju Kuut laulis küll: «Ring, ring ümber kahvatu kuu, nüüd läheb külmaks vist ju…» Tegelikult on lugu vastupidine: halorõngas ümber kuu või päikese näitab, et lähenemas on soe front ning taevasse on ilmunud väga kõrged jääkristallidest pilved, mida võib-olla veel palja silmaga ei näegi.