Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/07/18/58383t1h59f1.jpg)
Kui oravad lähevad kokkuhoiurežiimile, tuleb karm talv. Selline tähelepanek oli rahval olemas kaugelt enne poliitiliste erakondade sündi. Arvati, et nood loomakesed teavad, milline talv saabub (umbes nii nagu indiaanlased, kes jälgivad hoolega valge mehe puuvarumist).
Tegelikult sõltub aga oravate talvemoona kogus vaid sügisesest pähkli- või käbisaagist – nii väidavad ökoloogid.
Ega lindude prognoosivõime palju parem ole, oleme ju küll näinud linde näljast ja külmast nõrkenuna lumevangis, kui instinktid neid meie kanti liiga vara toovad. Siiski olevat alust jälgida näiteks partide või teiste veelindude pesitsuse algust: kui pesad tehakse kõrgemale, tulevat vihmane suvi.
Lühiajalised ennustused kukuvad ka loomariigis pikaajalistest paremini välja. Kui ikka merelinnud kogunevad maale, tuleb tormi. Lendavad pääsukesed madalalt, võib kiskuda sajule. Seda, et kärbsed on eriti tigedad enne vihma, mainis juba Aristotelese õpilane Teophrastos. Ning samamoodi käituvad nood vastikud putukad kõigis maades.
Mõni vanasõna ilma kohta on absoluutselt õige: kui kukk kireb sõnnikuhunnikul, siis kas hakkab sadama või ei hakka (saksa).
Vanasti oli põnev jälgida lisaks putukatele veel pühakutega seotud päevade ilma. Meil on tuntuim seitsmevennapäev (10. juuli, legendi järgi hukati Rooma keisri käsul 7 venda). Kõik teame, et kui siis sajab terve päev, on oodata jubedust – seitset sajunädalat.
Tänavu sadas õnneks vaid mõnes paigas ja sedagi vähe. Nii et järjekordne lootust sisendav märk.
Kasulik on teada mõningaid ilmamärke taevas. Marju Kuut laulis küll: «Ring, ring ümber kahvatu kuu, nüüd läheb külmaks vist ju…» Tegelikult on lugu vastupidine: halorõngas ümber kuu või päikese näitab, et lähenemas on soe front ning taevasse on ilmunud väga kõrged jääkristallidest pilved, mida võib-olla veel palja silmaga ei näegi.
Veel häid vanasõnu. Kui udu alla langeb, tuleb ilus ilm, kui üles tõuseb, tuleb vihma. Tugev kaste toob ilusa ilma. Loodetuul on taeva luud (tsükloni järel ilm selgineb, tuul pöörab sageli loodesse).
Kõige ilusamat ilmamärki, mis küll ennustavat vihma, nägin kolmapäeva hilisõhtul – jaaniussikesed moodustasid metsas otsekui tuledes särava lennuraja!
Mis oli?
• Väike Võru sai ometi maailmakaardile – ilmaga, täpsemalt vihmakogusega (69,8 mm ööpäevaga). See oli 14.–15. juulil Euroopa kopsakaim – tõeline paduvihm!
• Californias aitasid kauaoodatud vihmad kergendada 20 000 tuletõrjuja tööd. Põlenguid on aga möllanud sealkandis kolme nädalaga 1783 – uus rekord.
• Jakuutias on palju kuumem kui meil – üle 30 kraadi!
Mis tuleb?
Viimaste nädalatega on tavaline Eesti inimene läinud üha pruunimaks. Ainult seda värvi ei anna niivõrd päevitus kui rooste. Pärast 1998. aasta suve – ka siis muudkui kastis ning paukus – ei tule sama hullult märgi nädalaid meeldegi.
Juuli algul kõlas pikaajaline ennustus: kuu teisel poolel peaks kuivemaks minema. Kurb on see, et enam ilmamudelid sellist lohutust ei anna – märg ilm peaks veel paar nädalat kestma. Aga ka puhkus aiva kestab, s.t kahaneb…