Loodus pakub üha sagedamini erakorralisi ilmastikuolusid - Austraalias on tohutu kuumus, Lapimaal sula, Euroopa mattub lumekorra alla... Maavärinad ja orkaanid tunduvad ka justkui üha sagenevat. Eesti klimatoloogide sõnul on kliima tõepoolest ebastabiilsem, kuid oma osa on ka internetil ja muudel infovahetuskanalitel, et me neid erisusi rohkem märkame.
Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika vanemteaduri ja ilmavaatleja Marko Kaasiku sõnul arvatakse sageli, et suuremad kliimamuutused võivad olla inimtekkelise saaste tulemus.
«On teaduslikult tõestatud andmeid selle kohta, et kliima on muutunud ebastabiilsemaks. Näiteks ka Eesti kliimas on äärmusi rohkem kui näiteks pool sajandit tagasi.»
Ta tõi välja statistiliselt tõestatud fakti, et nii väga külma kui väga kuuma ilma on viimasel ajal Eestis rohkem kui varasematel aastakümnetel, nii umbes pool sajandit tagasi. «Samuti on suuri sadusid ja kuivi perioode rohkem.»
Et vanasti olid suved soojemad ja talved külmemad, on Kaasiku sõnul pigem tunnetuslik: «Mõnevõrra oli varem ilm stabiilsem. Inimestele jäi meelde, et talv oli ühtlaselt külm ja suvi ühtlaselt soe,» selgitas ta.
Millest viimaste aastate ilma ebastabiilsus tingitud, ei saa aga väga kindlalt öelda. «Spekuleeritakse selle üle, et mingi osa võib olla seotud inimtegevuslike muutustega nagu kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamine. On matemaatiliselt modelleeritav, et see muutumine võib põhjustada mitte ainult kliima soojenemist, vaid ka äärmuste sagenemist. Aga see on ainult oletus,» rõhutas Kaasik.
Väheoluliseks ei saa tema sõnul pidada ka info liikumise kiirust. «Mida paremaks muutuvad infovahetamise meetodid ja rohkem infot maailma kohta vahendatakse, seda enam tuleb uudiseid ka ebaharilike nähtuste kohta,» selgitas ta.
Tulevikuks teaduslikud ettekujutused midagi väga drastilist ei luba. «Üldiselt füüsikaliselt põhjendatud seisukoht on see, et kasvuhoonegaaside lisandumine muudab keskeltläbi kliimat soojemaks. Kui palju - kas üks kraad või viis kraadi - on eri mudelites erinev. Aga see ei tähenda, et kogu aeg on soe, vaid kuna esineb äärmusi rohkem, siis vahepeal võib olla ka väga külm,» rääkis Kaasik.
Ei midagi erilist
EMHI klimatoloog Ain Kallis neid viimase aja loodusnähtusi väga erandlikuks ei peagi. «Austraalias on juba mitu suve sellist kuuma olnud, mõni aasta läänes, mõni aasta idapool, nüüd Melbourne'i ümbruses. Nii kui seal põuad on, siis alati ka suured metsatulekahjud,» meenutas ta.
«See, et Lääne-Euroopas külmalained ja lumesajud segadust tekitavad, pole ka enam eriti põrutav uudis, sedagi on aastaid juhtunud. Selliseid lumeolusid on esinenud peaaegu üle talve. Austrias on ikka juhtunud, et ühe ööga sajab kaks meetrit lund - see on meeletu kogus, mis meil tekitaks täieliku kaose.»
«Ootamatu oli ka Inglismaal nende mõttes pakaselaine, mis tuli koos lumega. On kaunis haruldane juhus, kui Londonis sajab jõuluajal mõningaid lumehelbeid. Sel aastal on aga kogu Inglismaa lumega kaetud ja neil on tõeline möll seal,» kirjeldas Kallis.
«Kuid külmalained Euroopas jätavad mulje mitte kliimamuutusest külmenemise suunas, vaid see on tavaline ilmastiku fluktuatsioon ehk kõikumine. Anomaalia oleks siis, kui kümme aastat see kestaks, aga üks aasta külmem, teine soojem - see ei ole midagi põrutavat,» kinnitas klimatoloog.
Kallis pidas 2009. aastat hoopis seetõttu erandlikuks, et ükski orkaan Ameerika mandrit ei rünnanud - võrreldes näiteks 2005. aastaga, mil Kariibi merel möllas suisa 27 tugevat nimelist troopilist tormi, mis ka ameeriklastele peavalu valmistasid.