Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika vanemteaduri ja ilmavaatleja Marko Kaasiku sõnul arvatakse sageli, et suuremad kliimamuutused võivad olla inimtekkelise saaste tulemus.
«On teaduslikult tõestatud andmeid selle kohta, et kliima on muutunud ebastabiilsemaks. Näiteks ka Eesti kliimas on äärmusi rohkem kui näiteks pool sajandit tagasi.»
Ta tõi välja statistiliselt tõestatud fakti, et nii väga külma kui väga kuuma ilma on viimasel ajal Eestis rohkem kui varasematel aastakümnetel, nii umbes pool sajandit tagasi. «Samuti on suuri sadusid ja kuivi perioode rohkem.»
Et vanasti olid suved soojemad ja talved külmemad, on Kaasiku sõnul pigem tunnetuslik: «Mõnevõrra oli varem ilm stabiilsem. Inimestele jäi meelde, et talv oli ühtlaselt külm ja suvi ühtlaselt soe,» selgitas ta.
Millest viimaste aastate ilma ebastabiilsus tingitud, ei saa aga väga kindlalt öelda. «Spekuleeritakse selle üle, et mingi osa võib olla seotud inimtegevuslike muutustega nagu kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamine. On matemaatiliselt modelleeritav, et see muutumine võib põhjustada mitte ainult kliima soojenemist, vaid ka äärmuste sagenemist. Aga see on ainult oletus,» rõhutas Kaasik.
Väheoluliseks ei saa tema sõnul pidada ka info liikumise kiirust. «Mida paremaks muutuvad infovahetamise meetodid ja rohkem infot maailma kohta vahendatakse, seda enam tuleb uudiseid ka ebaharilike nähtuste kohta,» selgitas ta.
Tulevikuks teaduslikud ettekujutused midagi väga drastilist ei luba. «Üldiselt füüsikaliselt põhjendatud seisukoht on see, et kasvuhoonegaaside lisandumine muudab keskeltläbi kliimat soojemaks. Kui palju - kas üks kraad või viis kraadi - on eri mudelites erinev. Aga see ei tähenda, et kogu aeg on soe, vaid kuna esineb äärmusi rohkem, siis vahepeal võib olla ka väga külm,» rääkis Kaasik.