Leopardipoegade sünniprotsessi veebiülekanne oleks unikaalne

Amuuri leopard Darla.

FOTO: Tallinna loomaaed.

Loomade talvist elu jälgivatele veebikaameratele tuleb kevadel lisa, kui internetist saab vaadata mitmete lindude pesaelu. Ja kui Tallinna loomaaia haruldased amuuri leopardid peaksid poegima, saab ka seda otseülekandena näha.



«Kevadel, kui hakkab lindude pesitsemise aeg, on plaanis veebikaamerad välja panna künnivarestele ja kurgedele,» valgustas Tallinna loomaaeda loomakaamerad paigaldanud Digisilma juhatuse liige Mario Puhk.

Tema sõnul on peetud läbirääkimisi ornitoloogidega, kes pakkusid, et kuigi künnivareseid on küll nähtud, võib pesas toimuv siiski olla päris põnev. Varese ja toonekure kaamerakohti pole veel välja valitud ning neid ei avalikustata. «Et ei juhtuks sama asja nagu kakukaameraga, kui seda mindi liiga ligidalt uurima,» märkis Puhk.

Loomaaias on praegu kaamerad elevantide, amuuri leopardide, lumeleopardide ning jaanalindude puuris. Neist on Puhki sõnul kõige populaarsem amuuri leopardide oma. «Vaatab pisut vähem kui 10 000 inimest päevas,» osutas ta.

Amuuri leopard on väga haruldane loom, keda on vabas looduses järele jäänud vaid 50. Möödunud aastal õnnestus neid Tallinna loomaaias paaritada ning pojad saadeti teistesse loomaaedadesse laiali. Sellest sünnist sündis veel üks idee. «Ka sel kevadel on järelkasvu oodata, sest me teame seda, et nad koos olid ja sugu tegid,» ütles Puhk. «Kui emane tiineks jäi, siis kavatseme sündi hakata üle kandma.»

Pessa, kus leopard peaks poegima hakkama, paigaldatakse kaamera. «Siis saab näha sündimisprotsessi ja seda, kuidas ema pesakastis poegadega käitub,» rääkis Puhk. «See on maailma mõistes unikaalne projekt ja seda ei vaadataks mitte ainult Eestis.»

Looduskalendri kodulehelt on praegu otseülekandena jälgitavad kaks metsakaamerat, lindude toidumaja kaamera, talvine merikotkakaamera ja hülge seirekaamera.

Looduskalendri toimetaja Gennadi Skromnovi sõnul on maapind paarikümne sentimeetri jagu läbi külmunud, mistõttu käib loomi metsakaamera toitmiskoha juures tavapärasest rohkem. «Toitmiskohal on teatav populatsioon loomi ja eks nende hulgas sõnum levib,» rääkis ta.

Skromnovi sõnul on huvi looduskaamerate vastu järjest suurenev. Iga päev vaadatakse kaamerapilti üle 60 000 korra ning pooled vaatajatest on piiri tagant. Mõningatel päevadel on läbi käinud koguni gigabaidi mahus infot.

Skromnovi hinnangul on kaamerate populaarsuse taga ka see, et toimuvast antakse ülevaade ning asju arutatakse foorumites. «Kui inimene saab lisateavet, siis ta saab järje peale, mis on vahepeal toimunud,» sõnas ta.

Looduskaamerad
•    Kaks metsakaamerat, toidumaja kaamera, merikotkakaamera ja hülge seirekaamera on aadressil www.looduskalender.ee.
•    Tallinna loomaaia asukaid saab vaadata www.loomaaed.ee.
•    Jaanalinnud ja Viljandi loomade varjupaik www.digisilm.ee.

Tagasi üles