Räätsad kuluvad tänavu metsaskäijale marjaks ära

Räätsad on asendamatud abimehed talvel lumes ja suvel rabas sumpamiseks.

FOTO: Lauri Kulpsoo


Seiklusmatku korraldava Bert Rähni sõnul kuluvad räätsad tänavu metsaskäijale marjaks ära ja ehkki matkasuusad on avamaastikul praktilisemad, on räätsad mugavamad tihedas metsas liikumiseks.



Proovisin ka ise esimest korda elus jalga räätsasid, mis osutusid praktilisteks liikumisvahenditeks. Esiteks andsid need lumel kindla jalgealuse ja teiseks ei vajunud jalad ka väga sügavale pehmesse lumme.



Rähni jutu järgi on räätsad märksa vanem liikumisvahend kui suusad, millest on esimesed teated 5000 aasta tagusest ajast. Põhja-Euroopas ja Eestiski on räätsasid kasutatud hoomamatult ammusest ajast. «Eestlased punusid räätsasid käepärastest ja vastupidavatest materjalidest, nagu pajuvitsad või kuusejuured,» lisas Rähni.



Ehkki räätsad on Eestis kasutusel juba ammu, ei olnud need siin laialt levinud ja leidus piirkondi, kus räätsasid üldse ei tuntud. «Pigem kasutati neid rohkem Lääne-Eestis,» rääkis Rähni.



Räätsad pandi alla ka suvel-sügisel, et käia soos marju korjamas või sooheinamaadel heina tegemas. Et heina soost ära vedada, pandi ka hobustele räätsad esimeste kapjade alla. Mõistagi olid räätsad kasutusel talvistel jahilkäikudel.



Alt suurte teraskäppade ja korralike klambritega mägiräätsad, mille abil hundijälgedega tutvumas käisin, ei ole Rähni hinnangul meie oludes kuigi praktilised, ehkki aeg-ajalt kuluks need Lõuna-Eesti jäistel nõlvadel marjaks ära. «Mõistlikum on soetada tavaliste kummiklambritega hästi lihtsad räätsad,» soovitas ta.



Rähni kinnitusel on lihtsamate klambritega räätsad paremad juba seetõttu, et näiteks soomaastikul saab jalg neis paremini painduda ja liikuda. Räätsade ostmine on Rähni kinnitusel suur väljaminek, sest ka kõige odavamad plastikplaadid maksavad 1300 krooni ringis.



Kallimate räätsade hinnad algavad aga 2000 kroonist. «Sügisel raba peal liikumiseks sobivad plastikräätsad hästi, aga talvel teevad need looduses liikumisel kohati päris kõva häält,» selgitas Rähni. Sestap eelistavad vaikset hiilimist armastavad loodusfotograafid ja üksildased uitajad teistsugusest materjalist räätsasid.

Tagasi üles