Kärsad lammutasid Kärstna kooli staadioni

Jalgpallist metssead ei hooli. Küll aga kõlbas Kärstna kooli staadion neile pidulauaks. Foto: Alar Karu

Metssead, kes on varemgi palju kordi Kärstna spordiväljaku ümbruses tammetõrudega maiustamas käinud, pöörasid läinud nädalal staadioni murukamara põhjalikult pahupidi.

Kärstna kooli direktor Anu Roht ütles, et seekordne gastroll oli sigadel tänavu juba kuues. Enne seda olid kärsalised laastamistöid teinud septembri keskpaigas

«Möödunud reede hommikuks oli siis viimane üllatus organiseeritud,» sõnas Roht. «Neljapäeval käisid nad samuti, siis oli ainult natuke songitud.»

Rohti hinnangul on metsaelukate kaevetööde keskmiseks sügavuseks 15—20 sentimeetrit.

Jahimehed jäävad võitluses vähemusse

Kärstna jahimeeste seltsi esimehe Heino Kallase sõnul on piirkonna sigade küttimise miinimumkogus käesoleval aastal 110 isendit, mis on jahiseltsi suurust ja võimekust arvestades väga suur arv. Kallase arvates muudab säärane koormus jahipidamise juba tööks ega lase seda nautida kui asjalikku hobi.

Tema andmeil on Kärstna jahiseltsi hingekirjas umbes nelikümmend kütti. Põdrajahil käijaid on kolmekümne kandis ning seajahist võtab osa kõige rohkem paarkümmend. Hallatava jahimaa suurus on 9063 hektarit.

Seajaht on Kallase ütlemist mööda üks töömahukamaid. «Tuleb palju kõndida. Palja maa peal on neid üsna raske kätte saada, varitsusest ikka midagi laseme,» rääkis ta ning täpsustas, et suve jooksul on õnnestunud tabada 14 metssiga.

«Oleme üritanud maaomanikke ja põllumehi aidata, kas või loomi hirmutada, sest suvisel seajahil on omad reeglid: ei tohi puutuda emist koos selle aasta põrsastega. Aga viljapõldu tihtipeale just selline seltskond tulebki. Siis võime ainult õhku lasta. Selleks korraks lähevad minema, aga tulevad ju tagasi,» kurtis Kallas.

Tema sõnutsi on jahiselts Kärstna kooli murega kursis ja kütid on käinud seal ka passimas, aga tiheasustusalal ei luba seadus jahimeestel pauku teha ning pargist eemal metsas pole õnnestunud sigu tabada.

Tammetõrud meelitavad maiustama

«Vili on põldudelt koristatud, aga staadionil on tammetõrud, mis on sigade meelistoit. On ju selge, et sellepärast tammesid maha võtma ei hakata,» sõnas Heino Kallas mõrult muiates.

Anu Rohti andmeil on tänavu muruplatsi parandada tulnud kuuel korral. «Oma töötajad on mättaid tagasi sättinud ja abikaasa rullis maad traktoriga,» ütles ta. Ka direktori teada on üheks põhjuseks ligiduses kasvavad tammed, kuid asjatundjad arvavat, et loomad võivad otsida mullast ka tõuke.

«Huvitav on see, et meie kooli ümbruses on väga palju maaküttetorusid, aga nende peale sead ei lähe,» rääkis Roht ning lisas, et rüüstatud jalgalliväljaku osa all torustikku pole.

Tänavuse kvoodi alusel tuleb Kärstna jahimeestel sigu lasta rohkem kui varasematel aastatel ning Heino Kallas avaldas lootust, et kui norm suudetakse täita ja loomi jääb vähemaks, teevad need ka inimestele vähem kahju.

Jahiseltsi esimehe sõnul ei olda sigadega hädas ainult Kärstnas. Sama mure on ka ümberkaudsetel jahiseltsidel. Raskemaks muudab olukorra ka tõsiasi, et osa talumehi ei lubagi oma maadel jahti pidada. «Samas ühel mammil käisid kaks siga regulaarselt aias õunaraksus ja maad sonkimas, need saime maha lastud,» meenutas Kallas õnnestumist.

Kärstna kooli õpilased pole kehalise kasvatuse tundidest Anu Rohti sõnul siiski pääsenud. «Meil on kena jooksurada, võimla ja ilus park. Saime ära peetud ka Viljandimaa haridustöötajatele mõeldud neljakümnenda Kärstna pargivõistluse. Enne seda sai kõik korda tehtud ja hoidsime hinge kinni, et loomad peale ei lendaks. Läks õnneks!» rõõmustas ta.

Oktoobrist alates võib Kallase sõnul lasta taas kõiki metssigu. «Kooliga on mul pidevalt ühendus. Teeme õpilastele lohutuseks põdrast ja seast vorsti. Mul on plaanis lastele ka jahipidamisest rääkida ning teha koolirahvale üks korralik ulukipraad,» ütles Kallas ning nentis, et kooli staadioni see muidugi ei tasanda. «Laupäev on esimene põdrajahi päev ajajate ja koertega ning selle käigus laseme ka sigu. Nii et lähiajal peaks nende arvukus ka rohkem kontrolli alla saama.»