/nginx/o/2013/09/06/2329881t1ha837.jpg)
Eesti maaülikooli värske uuringu tulemuste põhjal võib väita, et väga paljudes Saaremaa lambakarjades on levinud lammaste mao-sooletrakti parasiidid, mis mõjutavad loomade tervislikku seisundit ning pärsivad lambakasvatuse tulukust.
Saarte lambakarjades on rohkelt parasiithaigusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti saartel lammastel seedekulgla parasiite käsitleva uuringu käigus koguti 2011–2012 aastal proove kokku 46 lambafarmist, millest 21 asus Saaremaal, 18 Hiiumaal ja seitse Vormsi saarel, kirjutab Saarte Hääl.
Ümarussidest tuvastati pihtussiliste nakkus 94,6 protsendis lambakarjades ja varbussiliste nakkus 70,7 protsendis karjades. Ainuraksetest parasiitidest olid levinumad eimeeriad (94,6 protsendil), järgnesid giardiad (69,6 protsendil) ja peiteoslased (60,9 protsendil). Paelussi esines peaaegu igas neljandas lambakarjas.
Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teadur ja uuringu üks läbiviijatest Erika Mägi ütles, et üldiselt ei ole olukord siiski nii hull, kui arvuliselt võib tunduda. «Rohusööjatel on alati teatud nivoo looduslikelt karjamaadelt korjatud parasiite, mis ei tähenda alati haiguslikku seisundit,» lausus Mägi. «Lambad võivad ju väliselt ka täiesti terved olla, kuigi uurimisel võib leida parasiite. See ongi kahe otsaga asi, kust maalt pidada olukorda kurjakuulutavaks,» märkis ta. Erika Mägi hinnangul pole saarte lambad ilmselt halvemas seisukorras kui mandri lambad, keda pole seni aga nii laiaulatuslikult uuritud.
Samas näitas uuring, et ligi pooled lambapidajatest ei pidanud vajalikuks teha lammaste uuringuid ja ravi juhul, kui loomadel puudusid haigussümptomid. «Väga palju on sellised ökomajandeid, kus umbropsu profülaktilist ravi ei tehta, kuigi karja tervishoidu tuleks kontrollida regulaarselt ja viia proove laborisse uurida,» rääkis teadlane. Ka tuleks nakatunud loomad terveks ravida enne karjamaale laskmist ja enne lautatoomist sügisel.
Rohkem tähelepanu tuleb Mägi sõnul pöörata sellele, et karjamaad saaksid parasiitidest puhtaks. Kasuks tuleb tallede karjatamine parasiidivabadel karjamaadel eraldi vanadest lammastest ning soovitav on kasutada nö karjatamise külvikorda, kus ühel aastal on karjamaal lambad, teisel aastal aga samas kohas veised või hobused.
Lammaste mao-sooletrakti parasiidid põhjustavad seedehäireid ning mõjuvad halvasti lammaste juurdekasvule ning seeläbi lambakasvatuse tulukusele. «Lambad võivad kasvus jääda rohkem kängu, eriti mõjutab see ikkagi noorkarja,» rääkis Erika Mägi. «Esimene tundemärk, kui midagi viltu on, on kõhulahtisused ja seda peab omanik ise jälgima.»
Maaülikooli uuring lambafarmide parasitoloogilisest olukorrast viidi läbi rahvusvahelise lambakasvatusalase projekti KnowSheep raames. Seni sellekohased teadusuuringud puudusid.