Paks lumi võib metskitsedele ja -sigadele saatuslikuks saada

Metskits peab magamiseks maa paljaks kraapima, muidu võib ta surnuks külmuda. Foto: Elmo Riig / Sakala

Paks lumevaip pakub paljudele metsloomadele küll kaitset kiskjate eest, kuid valmistab raskusi näiteks metskitsedele ja metssigadele, kel tuleb söömiseks ja magamiseks sügavate hangede alla kaevuda.

«Paar päeva pärast esimest lund loomad ei liigu. Ilmselt muudab see kuigivõrd nende maailmapilti,» selgitas Tartu Ülikooli zooloogia õppetooli lektor Harri Valdmann. Üldiselt on aga metsloomad tema sõnul lumega kohanenud.

«Kui vaadata, kust metsloomad on meile tulnud, siis kõige ohutumalt tunneb end põder, kes on tegelikult taigavöötme loom ja harjunud veel palju paksema lumega,» rääkis Valdmann. Põder võib vabalt lume peal magada ja ka toidu otsimisega pole tal suuremat muret, kuna sööb võrseid.

Külmuvad surnuks

Probleeme võib aga olla meile lõuna poolt tulnud metskitsedel ja metssigadel. «Metskits peab magamiseks maa paljaks kaapima,» tõi Valdmann näiteks. «Metsseal on raskusi toidu otsimisega ning tal on lühikeste jalgade tõttu raske liikuda.»

Kõige karmim ongi praegune ilm metssigadele. «Miinustemperatuurid ja maapinna külmumine on metsseale kurjad,» rääkis Valdmann. Ta nentis, et vahel külmuvad metssead pesakondade kaupa ning korraga leitakse kuus-seitse siga. Nad on harjunud soojema kliimaga ja Eesti oludes saavad nad püsida vaid tänu põllumajandusele ja inimese toitmisele. Siiani ongi sigade rekordarvukuse põhjuseks pehmed talved ja lisasöötmine.

Teistele metsaasukatele lumevaip nii tõsist muret ei valmista. «Suurematele kiskjatele on tähtsam, kas lume peal on koorik või mitte,» rääkis Valdmann. Kui lumel on looma kandev koorik peal, siis on tingimused väga head, vastasel juhul on raske saaki jälitada. «Samas on ka saagil raske, kui koorik ei kanna,» lisas ta. Praegu olevat koorik kuskil lumikatte keskel, sest vahepeal oli sula.

Tedred on eluga rahul

Väiksematele metsaasukatele nagu kärbile ja nirgile võib paks lumi olla seevastu heaks kaitseks. Näiteks pisinärilised tegutsevad lume all ning looduslikud vaenlased kakud ja kullid ei saa neid kätte.

Lumi mõjub positiivselt osale lindudele, näiteks tetredele ja laanepüüle, kes magavad lume sees, kus on tuulevaba ja tunduvalt soojem kui muidu maapinnal.

«On üllatav, et kährik on tänavu ka suurte külmadega küllaltki aktiivne olnud,» lausus Valdmann. «Aga kuna nii kährikul kui rebasel on tänavu palju kärntõbe, võib oletada, et aktiivsed on haigestunud loomad.»

Ta lisas, et kui mullu oli rebasel tippaasta, siis tänavu kohtab teda harva, mis on arvatavasti just kärntõve teene.

Eesti suurim kiskja – karu – on juba novembrist saadik õndsas talveunes ning ei tea lumest või külmast suurt midagi. «Selleks päästikuks [mis looma talveunne viib – toim] on imetajate puhul reeglina päeva ja öö vahekorra muutumine,» rääkis Valdmann. Kui isakarud võivad metsadesse müttama naasta juba veebruari lõpus, siis emakarud poegadega tulevad välja hiljem, alles siis, kui lumi juba läinud.