/nginx/o/2009/12/22/286759t1hb739.jpg)
Detsember oli Eestis tavapärasest külmem ja sademeterohkem, lumesajuhood tõid mõnelegi ilmajaamale uued kuurekordid.
Jõulukuu oli tavalisest külmem ja päiksevaesem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuu keskmine õhutemperatuur Eestis oli -0,2 kuni -5,6 kraadi, samas kui paljuaastane keskmine on -4,6 kuni +0,3 kraadi, selgub EMHI kuukokkuvõttest.
Kuu kõige soojem päev oli 1. detsember, kui Ristnas mõõdeti 6,9 soojakraadi. Rekordkülm mõõdeti 19. detsembril Valgas, kus oli -25,2 kraadi.
Sademeid oli möödunud jõulukuul rohkem kui tavaliselt. Väikseim kuu sademete summa mõõdeti Lääne-Nigulas - 38 mm, suurim Viljandis - 99 mm. Paljuaastane keskmine on seni olnud 37-66 mm. Ööpäeva rekordi tegi Tartu, kus 2. detsembril tuli taevast korraga 26 mm sademeid.
Päikest paistis eelnevate aastatega võrreldes vähem. Kõige enam paistis päikest kuu jooksul Tõraveres - 23 tundi, kõige vähem Sõrves 14 tundi. Paljuaastane keskmine on 16-26 tundi.
Uued lumerekordid
Kuu keskpaiku ning viimastel päevadel sadanud lumi tõi mõnele ilmajaamale kaasa uued detsembrikuised lumerekordid.
17. detsembri hommikul mõõdeti Sõrves lumikatte keskmiseks paksuseks 41 cm, mis oli uus rekord, sest siiani oli kõige paksem lumikate 8.detsembril 1980.aastal mõõdetud 24 cm.
Ruhnus mõõdeti samal hommikul 35 cm paksust lumikatet - ka seal oli varasem rekord 24 sentimeetrit, mis mõõdeti 24.detsembril 1996. aastal.
Kuu viimasel päeval sai uue detsembrikuise rekordi endale ka Tallinn - 31.detsembri hommikul mõõdeti lumikatte paksuseks 43 cm. Eelmine rekord oli 36 cm, mis pärines 1965. aasta viimasest päevast.