/nginx/o/2011/09/16/753036t1h3ebd.jpg)
Kui igal aastal on kaluritel tulnud pidada hüljestega võitlust kalasaagi ja lõhutud võrkude pärast, siis see suvi on olnud üllatavalt rahulik.
Soe merevesi peletab hülged rannikust kaugemale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pole sel aastal hülgeid õieti näinudki, võrgud on terve suve jooksul olnud puutumata. Ei mäletagi sellist aega. Näiteks eile olime Innarahu ääres, kus tavaliselt on hülgeid mitukümmend, aga sel aastal oleme ainult kahte näinud,» ütles ajalehele Meie Maa aastaid kaluriametit pidanud Vello Salong.
Kalurid rõõmustavad, sest kui võrgud terved, on kala rohkem ja võrkude parandamise peale pole vaja aega kulutada. «Meile teeb see loomulikult rõõmu. Saagid on tunduvalt suuremad, võrgud terved,» ei varja mees oma rõõmu.
Oma arvamus, kuhu hülged on kadunud, on kaluritel siiski olemas. «Me ise arvame nõnda, et sel aastal on vesi nii soe, aga hüljes läheb rohkem külma vee sisse, talle ei meeldi soe vesi,» võtab Salong kokku ka teiste meeste arvamuse. «Eks kui sügisel külmaks läheb, tulevad nad tagasi.»
Tuleb välja, et selleks ei peagi hülgeuurija olema, et hüljeste hingeelu tunda, sest hülgetundja Ivar Jüssi kinnitab sama.
«Juhtunud pole hüljestega midagi, aga vesi on tõesti kaua soe olnud. Nii ongi hülged ujunud eemale ja toituvad kaugemal meres. Kui rannaäärne vesi langeb 12–13 kraadini, tulevad hülged taas lähemale,» ütles Jüssi.