Pühade ajal pole metsloomadel põhjust jahipüssi karta

Laetud jahipüss. Foto: Elmo Riig / Sakala

Teisipäeval kuulutasid jahimehed Põltsamaal välja jõulurahu, mis tähendab, et pühade ajal jahipüssiga metsa ei minda. Jäägrite sõnul muutuks suhtumine küttidesse paremaks, kui jahiga oleks Põhjamaade eeskujul seotud rohkem inimesi.

«Tubli jahimees 23.–26. detsembrini metsa ei lähe ja kui läheb, siis ilma püssita,» rääkis Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) president Margus Puust. «Seda ei saa küll seadusega paika panna, aga jahimeeste poolehoid jõulurahule on olemas.»

Jõulurahu väljakuulutamise tava sai alguse 1993. aastal, mil võeti eeskuju Soomest. See tähendab, et jahimehed käivad noil päevil metsas pigem perega lõõgastumas või viivad ulukitele söögipoolist.

«Jaht ei ole pelgalt metsa minek, liha küttimine või kõmmutamine,» selgitas Puust, mööndes, et metsloomade küttimine toob esile vastakaid arvamusi. «Inimesed oleksid mõistvamad, kui nad oleksid ise rohkem jahindusega seotud.»

Eeskujuks tõi Puust Soome. «Seal on aastakümneid ligi kuus protsenti kogu elanikkonnast jahindusega seotud. Eestis aga vaid 0,9 kuni üks protsent,» rääkis jahimees. «Tavaline eestlane ei saa jahinduse tähtsusest aru,» lisas ta. Puust nentis, et kui näiteks põtrade või kitsede hulk liiga suureks läheb, toob see omakorda kaasa liiklusõnnetuste ja metsakahjustuste arvu kasvu.

«Kui üks maaomanik ei luba kitse jahtida, kuna ta on armas loom, siis teine maaomanik avaldab omakorda kahjustuste tõttu survet, et neid rohkem kütitaks,» kirjeldas Puust küttide olukorda. «Jahimees on jäänud hammasrataste vahele.»

Puusti sõnul olevat probleem selles, et meil ei ole veel piisavalt maaomanikke jahimeesteks saanud, ning see olevat küsimus, millega tegeletakse.

«Maaomanikust jahimees peaks olema sild jahimehe ja maaomaniku vahel,» rääkis Puust. Ta soovitas neil, kes jahindusest suurt ei tea või kel on selles suhtes eelarvamusi, lugeda jahimeeste ajakirja Eesti Jahimees või külastada EJSi kodulehte internetis.

Et suurkiskjatele, keda meie metsades on järjest rohkem, on kõige tulusam jahti pidada lumel, oleks just praegune lumeküllane ilm küttimiseks ideaalne. Seni pole Puusti sõnul tänavune hundi- ja ilvesejaht just väga edukalt kulgenud.

«Kuu aja eest oli lumi korraks maas ja siis jälle pikalt ei olnud,» kirjeldas Puust. «Suurkiskjate arvukus on üles läinud. Kui ilvese arvukust on lihtne ennustada, siis huntide hulk võib tõusta plahvatuslikult.»

Hundipopulatsiooni plahvatuslikuks kasvuks on vaja vaid mõnd väga lumevaest talve, rääkis jahimees. Puust märkis, et hunt on kaval loom ja tema jahtimine on nii tõsine ettevõtmine, et päris iga jahimees selle organiseerimisega hakkama ei saa. Seetõttu on vahel koos 40–50 kütti.

Hunte saab küttida siis, kui nad on piirkondades, kus on võimalik nad lipuga piirata. Lipp tähendab seda, et hundi nina kõrgusele pannakse nöör, mille otsas on punased lipud. Hunt, tundes inimese lõhna, pelgab sealt välja murda.

Tänavu on lubatud manalateele saata 140 hunti ja 190 ilvest, limiidi täitmist pidas Puust täiesti võimalikuks. «Eelmisel aastal lasti hunte kiiresti ja ma usun, et kui lumeolud jaanuaris lubavad, siis küll lastakse ka nüüd,» rääkis Puust. «Jahimehele on hunt ja ilves tähtis trofee.»

Metssigu on seekord lubatud küttida 20 000, neid on praegu metsades rekordiliselt palju. Metssigade küttimise vastu polevat jahimeestel samuti midagi, mistõttu pidas Puust üsna reaalseks, et lubatud hulk sigu Eesti metsades elu ka kaotab.

Kunas küttida?

Suuremad praegu jahitavad ulukid

•    Hundile võib pidada peibutus-, varitsus-, hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1. novembrist 28. veebruarini.

•    Ilvesele, välja arvatud kutsikatega emailvesele, võib pidada peibutus-, varitsus-, hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga 1. detsembrist 28. veebruarini.

•    Punahirvele võib pidada jahti

1. septembrist 31. jaanuarini.

•    Metskitsele võib jahti pidada

1. juunist 31. detsembrini.

•    Metsseale võib jahti pidada aasta ringi.

Allikas: Eesti Jahimeeste Selts