Kaheksa aastat huvilisi Eesti erinevatesse nurkadesse sõidutanud Looduse Omnibussi üritustesari jõuab ülejärgmisel pühapäeval auväärse tuhandenda retkeni.
Looduse Omnibussi üritustesari jõuab 1000. retkeni
19. detsember 2009, 00:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Peamine mõte on koos Eestimaad tundma õppida,» rääkis kaheksa aastat loodusreise korraldanud Jaan Riis. «Looduse kõrval on oluline ka kultuuriloo ja erinevate kantide tundma õppimine. Meil on, mida vaadata.»
Looduse Omnibuss on buss, mis viib loodusesse koos heade loodusetundjatega. Eesmärk on muuta looduses käimine ja looduse tundmaõppimine elulaadi loomulikuks osaks, nagu seda on teatris, kontsertidel ja näitustel käimine. Ülejärgmisel pühapäeval, 27. detsembril, võtab omnibuss tuhandendat korda suuna linnast välja ning loodusemehe Hendrik Relve juhendamisel rännatakse Paunküla metsades.
«Need sõidud on mõeldud kõigile ja pea alati on keegi, kes on esimest korda,» rääkis Riis. «Kui ka tundub, et kõik tahtjad ei mahu, siis tellime busse juurde ning leiame retkejuhte.» On oluline, et igal väljasõidul oleks kaasas retkejuht, kes teemat tunneb ja armastab ning teadmisi teistega jagab, märkis Riis. Nimekatest loodusemeestest retkejuhte on aastate jooksul läbi käinud saja ringis.
Tavaliselt on väljasõit ühe-kahe bussiga, kuid pole ka tavapäratu, kui sõidab neli bussi reas. Riis rääkis, et huvilisi on vanemast seltskonnast nooremateni, akadeemikutest poliitikuteni, eestlased, venelased ja isegi vahetusõpilased Hispaaniast. Aktiivseim pere on laste ja lastelastega reisidel käinud üle 200 korra.
«See hakkas hoogsalt pihta juba esimesest sõidust alates, 2001. aasta oktoobris,» meenutas Riis. Siis võeti kahe bussiga suund Matsalu rahvusparki, teine koos Relvega Paunküla metsa. «See tuhandes retk on nüüd mõnes mõttes nagu vana asja meenutamine,» sõnas Riis.
Kuigi omnibuss on sõidus pidevalt, keskmiselt sada sõitu aastas, siis seda ohtu, et paigad ja teemad otsa lõppeksid, Riisi sõnul ei ole: «Igal aastaajal on oma võimalused ja võlud.»
Väga populaarsed on jääretked. «Kui on kena tugev jää, siis jalutame mõnele väikesaarele,» tõi Riis näiteks. Nii on käidud näiteks Mohni ja Pakri saarel, Kesselaiul ja Manijal. «Kui on korralik jää, on see väga mõnus ja ohutu.»
Siiski on Riisi sõnul aastate jooksul ikka juhtunud, et asjad ei kulge plaanipäraselt. Näiteks jäädi kord Ruhnu praamist maha ning tookord võõrustas Saaremaale pidama jäänud loodusehuvilisi Jaan Tätte. Seevastu teine kord ei pääsetud hilise kellaaja tõttu mandrile, mistõttu jäi bussitäis rahvast Muhumaal Riisi hea tuttava Villu Veski juurde ööbima. Riis meenutab, et kõik mahtusid ilusasti ära ja õhkkond oli vägagi lõbus.
«Teinekord võib ekstreemsusi tekkida ka täiesti süütus olukorras,» mainis Riis. Näiteks kord nõelas jalutuskäigul Aegnal üht naist herilane kõrri. Kopter kutsuti kohale ning tänu seltskonnas olnud mitme arsti oskuslikule käitumisele pääses naine juba samal õhtul koju. Kuid need on vaid üksikud viltuvedamised tuhande retke seas.
Riis nentis, et talle on seda tüüpi ettevõtmised olnud mokkamööda juba ülikooli ajast. «See on võimalus mul endalgi Eestit tundma õppida,» märkis ta. Mees tunnistas, et ilma sõprade abi ja toeta ta asjaga nii pikalt ilmselt tegelenud ei oleks. «Kui ideed otsa lõppevad, siis helistan sõbrale.» Ja seda, et omnibussil kütus otsa lõppema hakkaks, vähemalt veel karta pole.
Juubel linnahallis
• 27. detsembril tähistatakse linnahallis Looduse Omnibussi 1000. retke, ühes sellega Jaak Johansoni juubelit, kuulutatakse välja juubeliaasta «Eesti Looduskaitse 100» ja fotovõistluse «Looduse aasta foto 10». Kohal on loodusemehed Rein Maran, Aleksei Turovski, Urmas Tartes ja Hendrik Relve.
• Muusikat teevad Astrid Böning, Eike Vellend, Mari Kalkun, Jaak Tuksam, Robert Jürjendal, Villu Veski, Tiit Kalluste, Taavo Remmel, Jääboiler uue kavaga, ansambel Jümaki jt.
KOMMENTAAR
Hendrik Relve
loodusemees
Omnibuss täidab olulist nišši, mille järele on inimestel Tallinna linnas suur vajadus. Sellepärast on see kindlasti õige asi õigel ajal. See on klubi, kooskäimise viis, seltskondlik elu. See on linnainimestele ideaalne võimalus istuda hommikul bussi, see sõidutab sind kuskile ja targad inimesed räägivad, mis kohapeal on. Kui käisime näiteks Poruni metsas, siis üks vanem mees ütles, et ta on 40 aastat tahtnud sinna minna, aga pole jätkunud ettevõtmist, kuna sinna on raske pääseda.