Nädala alguse külmad ilmad kaanetasid Eestimaa veekogud. Üksikute vabade veesilmade äärde on aga kogunenud arvukalt parte. Võiks ju arvata, et linnud on hädas, kuid tegelikult ei pruugi see kaugeltki nii olla.
Jäätuvail veekogudel kogunevad pardid ei ole hädaohus
17. detsember 2009, 16:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ornitoloog Margus Ots kinnitas Tartu Postimehele, et veelinnud taluvad jäiseid temperatuure kenasti ning asjaolu, et nad siit ära ei ole lennanud, viitab sellele, et nad tunnevad end siin hästi.
Kui olud peaksid lindude jaoks siiski väljakannatamatuks muutuma, lendavad nad lihtsalt Lõuna poole. «Linnulennult paarisaja kilomeetri raadiuses leiavad nad vaba vett ja toitu,» selgitas Ots. Pardid ja luiged suudavad vahemaid läbida väga kiiresti.
Veelindudel aga olevatki selline komme, et nad liiguvad jäätumise piirialal.
Tänavune pikk ja soe sügis on võimaldanud kauemaks siia jääda linnuliikidel, kes peaks selleks ajaks juba ammu lahkunud olema. Nii nähti alles möödunud nädalavahetusel Eestis haigruid. Samuti võib mõnel pool veel praegugi näha luiki.
Ots oletas, et ilmselt on paljud sulelised viimaste külmade päevade vältel siiski lõunapoolsematele aladele suundunud.
Sel nädalal on ka päästeamet saanud hulga väljakutseid, nagu oleksid veelinnud järvede-jõgede jäässe kinni külmunud. Lõuna-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Marek Kiik palub inimestel enne päästjate kutsumist veenduda, kas linnud ikka tõepoolest on hädas. Kõigist neist juhtumitest kokku oli luik jääs kinni vaid ühel juhul.
Margus Ots märkis, et jäässe jäävad enamasti kinni vaid haiged linnud, tervete ja täies elujõus isenditega ei tohiks seda juhtuda.