Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul on oluline, et poliitilise kokkuleppe kõrval pannakse Kopenhaageni kliimakonverentsil paika ajakava edasiseks tegutsemiseks.
Tamkivi: Kopenhaagenis tuleb paika saada edasine ajakava
8. detsember 2009, 19:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tamkivi ütles teisipäeval Taani saatkonnas ajakirjanikele, et ajakava kõrval on lootus saada paika osad heitkoguste vähendamist lubavad arvud.
Täpsed eesmärgid heitkoguste vähendamise osas tuleks ministri sõnul paika saada võimalikult kiiresti, 2010. aasta jooksul.
Taani suursaadik Uffe A. Balslevi sõnul on hea poliitilise kokkuleppe võimalus aina kasvamas, kuna mitmed riigid on välja öelnud oma võimaliku panuse heitkoguste vähendamisel, nende hulgas Brasiilia, Lõuna-Korea, Hiina ja India.
Seoses hiljuti Stockholmis toimunud Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumisega on positiivsed ootused olemas ka Venemaa suhtes.
Lisaks on oma graafikut muutnud USA president Barack Obama. Algselt 9. detsembril Kopenhaagenit külastada plaaninud Obama läheb Taani siiski 18. detsembriks konverentsi lõpus toimuvaks riigipeade aruteluks, kus loodetakse jõuda poliitilise kokkuleppeni.
Kopenhaagenis on esindatud 193 riiki ja 104 riigipead on lubanud osaleda 17. ja 18. detsembril toimuval arutelul. Nende hulgas ka Eesti peaminister Andrus Ansip.
Keskkonnaministeeriumi rahvusvahelise koostöö asekantsleri Allan Gromovi sõnul on võimalik, et Kopenhaagenis tuleb teha muudatusi arenenud riikide poolse finantsabi osas, mis on mõeldud arengumaadele kliimamuutuste leevendamisega seotud tegevuste rahastamiseks.
Eesti plaanib perioodil 2010-2012 anda arengumaadele kolm miljonit eurot. 2010. aasta eelarvest pole arenguriikidele finantsabi veel ette nähtud.
Minister Tamkivi sõnul tuleb esmalt paika panna raha kasutamise eesmärk ning samuti tuleb jälgida raha kasutamise läbipaistvust.
Kolm miljonit eurot kuni aastani 2012 on mõeldud niinimetatud kiire abina, et arenguriigid oleksid tulevikus valmis vastu võtma suuremahulisi projekte.