Selle sajandi esimene kümnend oli varasemast soojem

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Selle sajandi esimene kümnend oli varasemast märgatavalt soojem
Selle sajandi esimene kümnend oli varasemast märgatavalt soojem Foto: SCANPIX

Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni WMO andmetel on selle sajandi esimene kümnend varasemate aegadega võrreldes märgatavalt soojem.

Soojarekordeid asuti jäädvustama 160 aastat tagasi ja 2009. aasta on oma soojarekordiga viiendal kohal, kirjutab BBC.

Viimaste aastate soojarekordite põhjustajaks peetakse nii El Niño ilmastikunähtust kui ka inimtekkelist kliimasoojenemist.

WMO analüüs näitas, et kogu maailmas on temperatuur tavapärasest keskmisest 0,44 kaardi võrra kõrgem.

«Peaaegu igal pool on temperatuur keskmisest kõrgem, ainult Põhja-Ameerikas on temperatuur madalam. Kuid pole kahtlust, et temperatuurid tõusevad veelgi,» selgitas WMO juht Michel Jarraud.

Jarraud rõhutas, et 2000. - 2009. aasta temparatuuride lõplik analüüs valmib alles järgmise aasta alguseks.

WMO saab informatsiooni globaalsete temperatuuride kohta kolmest paigast – USA rahvuslikust ookeanite ja atmosfääri ametist (NOAA), NASAst ning Briti meteoroloogiaametist ja East Anglia ülikooli kliimauurimise üksuselt (CRU).

Jarraud`sõnul olid kolmest erinevast meteoroloogia- ja kliimauurimiskeskustest saadud andmed  sarnased.

Ilmavaatlejate kinnitusel oli  aastad 2000 – 2009 umbes 0,18 kraadi võrra soojemad  kui 1990. aastate kõige soojemad perioodid. Alates 1970. aastatest on globaalsed temperatuurid aeglaselt, kuid pidevalt tõusnud.

Kõige soojem oli 1998. aasta. Meteoroloogide sõnul saab selle kirjutada ilmastikunähtuse El Niño arvele.

El Niño nähtuse põhjustab tuulte suunamuutus. Sellega  kaasneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemine, mille tagajärjel tekivad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga Peruu ja Ecuadori rannikul ning põuad Austraalias. Kõik see kokku mõjutab kogu maailma ilmastikku.

El Niño sagedus on keskmiselt kaks korda kümne aasta jooksul, tavaliselt 4 - 7 aasta järel.

Meteoroloogide sõnul on uus El Niño hakanud jõudu koguma ning sellest ka 2009. aasta tavapärasest kõrgemad temperatuurid.

USA kosmoseagentuuri NASA arvates registreeritakse uued kuumarekordid juba aasta või paari pärast. 

Tagasi üles