/nginx/o/2009/11/12/265861t1h43b5.jpg)
Hiljutistest arvamusküsitlustest selgub, et mure
kliimasoojenemise pärast maailmas on viimasel kahel aastal kahanenud, kusjuures Eesti
elanikud kliimamuutuste pärast väga ei muretse.
Eesti kliimamuutuste pärast muret ei tunne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringufirma Nielseni ja Oxfordi ülikooli uuring näitas, et 37 protsenti enam kui 27 000 internetikasutajast 54 riigis ütlesid, et on kliimasoojenemise pärast «väga mures». Kahe aasta eest korraldatud sarnases küsitluses oli «väga mures» 41 protsenti vastanuist, vahendas uudisteagentuur BNS Reutersi teadet.
«Ülemaailmne mure kliimasoojenemise pärast on leigemaks jäänud,» kommenteeris Nielsen oktoobris korraldatud küsitlust.
Ameerika Ühendriikides, mis on Hiina järel maailma suuruselt teine saastaja ning ainus tööstusriik, mis ei ole ühinenud Kyoto protokolliga, langes väga suurt muret tundvate inimeste arv 34-lt protsendilt 25-le.
President Barack Obama tahab kärpida USA kasvuhoonegaasiemissioone ja võtab osa ka 7.-18. detsembrini Kopenhaagenis toimuvast ÜRO kliimakonverentsist. Konverentsile kogunevad 190 riigi esindajad, et leida emissioone reguleeriv leping 2012. aastal aeguva Kyoto protokolli asemele.
Hiina oli nende väheste riikide seas, kus on kliimasoojenemise pärast väga mures olevate inimeste arv kasvanud - 30 protsendilt 36-le.
Kõige rohkem muret tuntakse kliimamuutuste pärast Ladina-Ameerikas ja Aasias. Filipiinidel, mida tabas septembris taifuun Ketsana, oli kliimamuutuste pärast väga mures koguni 78 protsenti elanikest. Küsitlus ei hõlmanud suuremat osa Aafrika riikidest.
Kõige vähem muret tunnevad kliimamuutuste pärast Ida-Euroopa riigid. Tabeli viimasel kohal oli Eesti, kus vaid 10 protsenti vastanuist ütles, et on kliimamuutuste pärast väga mures.
Nielseni analüütik Jonathan Banks arvas, et teema muutub taas aktuaalseks seoses majandusolukorra paranemise ja Kopenhaageni konverentsiga. Küsitluse kohaselt peetakse kõikjal maailmas kolmeks kõige pakilisemaks keskkonnaprobleemiks õhu- ja veesaastatust ja kliimamuutusi.