/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2009/08/21/224359t1h402b.jpg)
Tänasest algab kolme kuu pikkune ilvesejahi hooaeg. Kui enim on neid lubatud lasta Pärnu- ja Harju maakonnas, siis saartel võivad ilvesed sel aastal rahulikumalt hingata.
Tänasest algab ilvesejahi hooaeg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu on ilvese asustustihedus väga kõrge. Arvukuse edasist tõusu peab pidurdama ja seetõttu on ka suurem küttimismaht,» rääkis metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil. Kui mullu kütiti ligi 150 looma, siis tänavu võib kuni veebruari lõpuni küttida 190 ilvest.
Männili sõnul hinnati ilvese arvukust kevadel kaheksasaja ligi. «Peamine põhjus on metskitse arvukus, kes on ilvesele põhiline saakloom. Metskitse arvukus hakkab tasapisi langema ja selle põhjuseks võib olla suur ilveste hulk,» rääkis Männil. «Selleks, et stabiilsust taastada, peaks ilvese kasvu tõusu pidurdama.»
Männil märkis, et ilvesed tegelikult suuri probleeme ei põhjusta ning hundi kombel lambaid murdmas ei käi. Need juhtumid olevat väga üksikud.
Ilves on mandri-Eestis enamvähem ühtlaselt levinud, mistõttu on ka küttimislimiidid sarnased. «Saartel sel aastal küttimist pole, sest Saaremaal pole enam ammu ilvese järelkasvu olnud. Vaadeldakse vaid üksikuid isendeid,» seletas Männil. «Hiiumaal toimus mõne aasta eest tõenäoliselt üleküttimine ja praegu pole veel arvukus taastunud.» Seal pole lubatud küttida viimased neli aastat.
Enamus jahti tehakse lumega ja koertega. «Tõsisem jaht läheb lahti lumega. Enne võib see vaid juhuslik olla,» rääkis Männil.
Männil märkis, et ilves on populaarne jahiloom. «Neid igale jahimehele kindlasti ei jagu. Hinnatakse nahka ning ka kolju on huvitav,» lisas ta. «Keedetakse ära ja pannakse kogusse.»
Möödunud kevadel varustati jälgimisseadmega kaks Soomaa lähedal uitavat isast ilvest Urr ja Tõnn, et telemeetriliste vahenditega uurida nende tegemisi ja territooriumi suurust. Hiljem lisandus neile veel viis ilvest. Tänaseks on nende seadmete patareid tühjad.
«Praegu käib Tartu ülikoolis andmete kokku võtmine ja analüüs. Suurem aruanne tuleb kevadel ja tulevikus avaldatakse tõenäoliselt ka artikkel teadusajakirjas,» seletas Männil. Üks kaelus on siiski alles ja Männil avaldas lootust, et selle saab sel kevad-talvel ühele ilvesele veel kaela panna.
Ilvese küttimislimiit maakondades
Harju 18
Hiiu 0
Ida-Viru 10
Järva 16
Jõgeva 12
Lääne 15
Lääne-Viru 12
Pärnu 26
Põlva 12
Rapla 16
Saare 0
Tartu 12
Valga 14
Viljandi 12
Võru 15
Kokku 190
Allikas: Keskkonnaamet