Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Toivo Klaari hinnangul võib Kopenhaageni kliimakonverentsist siiski asja saada, kuna USA president on teatanud, et Ameerika Ühendriigid soovivad vähendada oma kasvuhoonegaaside heiteid 2020. aastaks 17 protsendi võrra võrreldes 2005. aastaga.
«Ka Hiina on tulnud välja omapoolsete ettepanekutega ja loomulikult on Euroopa Liit esitanud oma seisukoha, mis näeb ette heitgaaside vähendamist 20 protsendi võrra aastaks 2020,» kirjutas esinduse juht ajaveebis.
Seega näib Klaarile, et Kopenhaageni tippkohtumine, mis vahel isegi ohus tundus olevat, siiski tekitab poliitiliselt siduva kokkuleppe osalevate riikide vahel.
«Kuidas asjad sealt edasi lähevad, näitab muidugi aeg, aga kindel on, et kõik riigid ja eriti rikkad riigid, nagu ka Eesti, peavad suhteliselt rohkem pingutama selle nimel, et suudaksime üheskoos kliimasoojenemise peatada. Väikesed saareriigid juba hüüavad appi, et nende eksistents on reaalselt hädaohus,» rõhutas Klaar.
Selles kontekstis on tema hinnangul väga oluline, et tulevases Euroopa Komisjonis leidub ka kliimamuutustega tegelev volinikukoht, mis veelkord rõhutab Euroopa juhtivat rolli selles protsessis.
«Kuid nagu on korduvalt rõhutatud, ei ole küsimus pelgalt kliimamuutuste vastases võitluses, vaid ka selles, et olles protsessi esirinnas sunnib Euroopa Liit ka Euroopa tööstust uut, rohelist toodangut pakkuma, mis omakorda loob meie tööstusele konkurentsieelise, kui teised riigid meie poolt loodud standardid üle võtavad,» kirjutas Klaar.