Anto Raukas: kliima muutustega võitlus on arulage

Akadeemik Anto Raukas Foto: Marina Puškar

Viimaste kümnendite kõige arulagedam loosung on «Me peame võitlema kliima muutustega!».

Kliima on olnud pidevas muutuses viimased neli miljardit aastat ja need muutused kestavad meie koduplaneedi hukuni. Maa kliima sõltub eeskätt astronoomilistest ja geoloogilistest teguritest. Inimmõju kliima muutustele on tühine. Pealegi pole teadlaste seas üksmeelt, kas süsihappegaasi hulga tõus atmosfääris tingib globaalset soojenemist või on soojenemine põhjustanud süsihappegaasi hulga tõusu. Pigem on õige teine oletus.

Inimene ei saa arvestatavalt muuta Maa kliimat, vaid peab kohanema muutuva kliimaga, nagu ta on seda teinud kogu inimajaloo jooksul. Umbes 7500 aastat tagasi oli põhjapoolkeral kliima kuni kaks kraadi praegusest soojem ja Eestis vohasid laialehised metsad. Just sel ajal hakkasid inimesed Hiinast kuni Niiluse kallasteni karja kasvatama ja kujunesid esimesed suured tsivilisatsioonid, Sumeri ja Egiptuse. Järgnenud pikk kuivaperiood muutis viljakad rohumaad kõrbeteks ja põud tegi lõpu Harappa kultuurile Induse jõe orus. Veelgi tugevamini mõjus muutuv kliima Gröönimaa asustusloole.

Väikesel jääajal, mille külmamaksimumiks loetakse aastaid 1550-1750, suri nälga suur osa eesti rahvast, jõudsalt kasvasid liustikud ning Hollandi kanalitel sai uisutada. On loomulik, et väikesel jääajal kasvanud liustikud nüüd sulavad ja seda kuni uue jahenemiseni.

Kahjuks on paljud teadlased ostetavad nagu poliitikudki ja kirjutavad teadusgrantide saamiseks poliitikutele muinaslugusid. Erinevalt Nobeli preemia laureaadist Al Gore'ist oskab eesti päritolu teadusmees Arno Arrak arve interpreteerida ja ta teeb seda ausalt, kinnitades satelliidiandmete abil, et süsihappegaasi kontsentratsiooni määrav mõju kliimale on müüt.

Teadus nõuab ausust. Ma ei väida, et kõik Arno Arraku järeldused peaksid olema ainuõiged, kuid ta on tõepoolest püüdnud jääda ausaks, mida tänapäeval kohtab nii harva. Me väidame, et Euroopa Liit on demokraatlike riikide koondis, kus inimestel on otsustusõigus. Kuid samal ajal keelustame hõõglambid ja surume inimestele jõuga peale oluliselt kallimaid säästupirne. Energiat tuleb säästa, kuid mitte selliste lapsikute meetoditega teatud äriringkondade huvides.

Moskvast tulnud rumalaid suuniseid püüdsime omal ajal mitte täita, Brüsselist tulevaid rumalaid suuniseid täidavad aga Eesti nüüdisvalitsejad suure usinusega. Tõin selle näite sellepärast, et erinevalt Euroopa Liidus vohavast kliima soojenemise kultusest kinnitavad Venemaa teadlased, et juba sajandi keskel ootab meid ees oluline jahenemine. Ma ei usu, et Arno Arrak oleks russofiil, kuid tema vaated langevad venelaste omadega üsna hästi kokku.