Kurtna järvede olukord muutub järjest tõsisemaks

Martiska järve veetase oli 22. augustil 62 cm madalam kui mullu kevadel.

FOTO: Jaanus Terasmaa / Põhjarannik

Kevadel näitasid Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi järveuuringute töörühma mõõtmised ootamatult järsku veetaseme alanemist kolmes Kurtna järvestiku järves, juuni lõpuks olukord mõnevõõra paranes, kuid nüüd on alanud uus langus, millele külm talv võib veelgi hoogu anda.

Kevadel tehtud mõõtmised näitasid järsku veetaseme alanemist kolmes Natura elupaigatüübi umbjärves – Martiska järves, Kuradijärves ja Ahnejärves -, kus aastaga oli veetase alanenud kuni 80 sentimeetrit, kirjutab Põhjarannik.

Järgnes kuivapoolne suvi, mis sademete vähesuse poolest ei jäänud väga palju alla 2010. aasta põuasuvele.

Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi vanemteadur Jaanus Terasmaa ütles ajalehele, et kevadine lumesulamise vesi taastas mõnevõrra järvede olukorda, kuid  22. augustil näitasid mõõdulatid taas veetaseme alanemist.

«Ekstreemset kuiva suvel ei olnud; vähe küll, aga midagi ikka sadas. Talvel seevastu vedelaid sademeid pole – kui just ei tule hästi pehme talv – ja  järved toituvad siis ainult põhjaveest,» võib nende ohus olevate järvede veetaset Terasmaa sõnul kevadel ees oodata uus langus.

Mõõdulatid on teadlastel pandud kokku 13 järve, teistes kõigub veetase mõistlikkuse piires ja loogiliselt.

Kurtnast võetud viimased veeproovid näitasid Raudi kanalis Kurtna sissevoolul seni kõrgeimat sulfaatide sisaldust – 324 milligrammi liitris. Varem on see näit kõikunud 230-260 milligrammi vahel. Terasmaa arvates võib põhjuseks olla Viru kaevanduse sulgemine, misjärel ei tule sealt enam piisavalt vett, et lahjendada Estonia kaevandusest välja pumbatavat vett.

Uued veeproovid võetakse septembri viimasel nädalal, kui teadlased kaks päeva Kurtnas järvede juures toimetavad.

Keskkonnainvesteeringute keskus toetust projekti jätkamiseks teadlastele ei andnud, Terasmaa sõnul tegeleb töörühm nüüd Kurtna järvedega üksnes missioonitundest.

Keskkonnaametist öeldi Põhjarannikule kevadel, et Kurtna maastikukaitsealale koostatakse praegu kaitsekorralduskava, milles kavandatakse järvede hea seisundi tagamiseks korraldada põhjalik inventuur ning seirata veetaset, vee kvaliteeti ja järvede elustikku. Kaitsekorralduskava on plaanis kinnitada aasta lõpus, mille järel asutakse neid tegevusi ellu viima.

Teadlaste arvamust, et veetaseme alanemine järvedes võib olla seotud suurenenud veevõtuga Vasavere veehaardest, keskkonnaministeerium ei kinnitanud ega lükanud ümber, sest põhjalikke kõiki võimalikke mõjureid haaravaid uuringuid pole Kurtna järvestikus ammu tehtud.

Tagasi üles