Strateegia soovitab Eesti kalakasvatustoodangut kümme korda suurendada
11. september 2013, 14:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kala- ja vähikasvatuste toodang peaks olema praegusest kümme korda suurem ja kohalikud vesiviljelejad võiksid siseturul jõuda 50-protsendilise turuosani, selgub täna põllumajandusministeeriumis esitletud vesiviljeluse arengustrateegiast aastateks 2014-2020.
«Euroopa Kalandusfondi toel on viimastel aastatel loodud Eestis päris suur võimekus vesiviljeluseks. Rahastatud projektide maksimaalne tootmismaht on 4300 tonni vesiviljelussaadusi aastas,» ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. «Praegu müüvad Eesti vesiviljelejad aastas ligi 400 tonni kasvanduse kala ja vähki aastas. Seega võiks meie kalakasvatuste toodang olla praegusest kümme korda suurem,» märkis Seeder.
Arengustrateegia toob välja, et vesiviljeluse sektoril seisab ees väljakutse tagada kodumaise kasvatatud kala konkurentsieelis imporditud kala ees.
Strateegia pakub välja ka meetmete paketi, kuidas Eesti vesiviljeluse sektor jõuaks 2020. aastaks koduturul 50-protsendise turuosani ja suudaks ka oma toodangut senisest enam eksportida. «Ekspordipotentsiaali näeme eelkõige angerja, siia ja tuurlaste, aga ka ahvena ja koha kasvatamisel, kus on väga oluline teha koostööd teadlastega,» ütles kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron.
Arengustrateegia rõhutab, et vesiviljeluse valdkonna peamine võimalus seisneb koostöös. «Sektori peamine potentsiaal seisneb koostöös, eriti läbi tootjaorganisatsioonide, kus tuleb tähelepanu pöörata lisaks tootmisele ka tootearendusele ja turundusele,» ütles Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi projektijuht Jüri Sakkeus. «Enne kui lähme edasi mahukate investeeringutega, peame mõtlema, kuidas me toodangut edasi väärtustame ja kellele müüme.»
Vesiviljeluse arengustrateegia 2014-2020 valmis Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-Uuringute Instituudi ja Eesti Maaülikooli juhtimisel, strateegia väljatöötamises osalesid Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit, Eesti Vesiviljelejate Liit, tootjaorganisatsioon Ecofarm, Kalanduse Teabekeskus, Maaelu Edendamise Sihtasutus, Põllumajandusministeerium ja Keskkonnaministeerium. Strateegia koostati põllumajandusministeeriumi tellimusel.