Harrastuskalapüük kogub populaarsust

Kalamees Emajõe ääres. Foto: Sille Annuk

Äsja valminud uuring näitab, et kalapüük on Eesti elanike seas järjest populaarsem looduses viibimise viis. Kõige enam hobikalastajaid on Tartu piirkonna elanike seas.

Mullu püüdis kala või oli selle juures abiks 28 protsenti elanikest, kel vanust üle 15 eluaasta. Oluliselt on suurenenud nende kalastajate hulk, kes teevad seda regulaarselt – 39 protsenti kõigist harrastuskalastajaist püüdis kala enam kui kümme korda aasta jooksul.

«Palusime kalastajatel ka hinnata kui tähtsaks nad kalastamist peavad oma teiste hobide seas. Pea kolmandik harrastuskalastajatest peab seda üheks tähtsamaiks,» selgitas keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Jarko Jaadla.

Piirkonniti paistavad aktiivsusega silma Tartu kandi elanikud. «Tartu ümbruses on väga palju kalarikkaid veekogusid. Näiteks Suur-Emajõgi ning Peipsi järv on suurepärased püügikohad ja on ühed populaarsemad sihtpunktid ka harrastuskalameestele,» rääkis Jaadla.

Kaks aastat varem olid kõige aktiivsemad kalapüüdjad samuti Lõuna-Eestist, neile järgnesid Virumaa inimesed. Tallinna elanikud on nii värske kui eelmise uuringu järgi keskmisest vähem aktiivsed. Tallinlaste seast käis mullu kalal viiendik. «Põhjus võib ilmselt olla selles, et enamus paremaid veekogusid asuvad üldjuhul 100 kilomeetrit või enamgi meie pealinnast,» selgitas Jaadla.

Harrastuskalapüügi uuringust selgus, et passiivsed kalastajad ehk kalastamisel abistajad on järjest enam ise kala püüdma hakanud. Kümnest kalastajast üheksa väitsid, et püüavad ise kala, neist üks osales kalapüügil abilisena. «Muutunud on ka kalapüügil osalemine sugude lõikes. Need naised, kes on varem vaid meestele kalapüügil abiks olnud, on järjest enam haaranud ka ise õngelati,» lisas Jaadla.

Kalapüük on värskes õhus vaba aja veetmine, mille populaarsuse kasvu kinnitas ka mullu läbi viidud elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuring. Eestimaalased hindavad kõrgelt võimalusi omal käel loodusega tutvuda ja seal aega veeta. Valdav enamus elanikest käib looduses vähemalt kord aastas, 54 protsenti teeb seda lausa iga kuu.

Viimastel aastatel on palju tähelepanu pööratud ka vooluveekogude seisundi parandamisele. Alates 2010. aastast on jõgede seisundi parandamiseks Ühtekuuluvusfondist investeeritud ligikaudu 16 miljonit eurot, mis tänu soodsamate rände- ja kudemistingimuste loomisele on suurendanud märgatavalt ka kalade arvukust. Rändevõime paranemist kinnitab ka Loobu jõele paigaldatud Baltimaade esimene täisautomaatne kalaloendur.

Harrastustuskalapüügi uuring hõlmas hobikalastust eelmise aasta jooksul ning andmed on võrreldavad 2010. aastal tehtud analoogse uuringuga.