/nginx/o/2009/10/15/251148t1ha5d5.jpg)
Tänavu tõrjuti mürgiseid sosnovski karuputke ja hiid-karuputke kokku rohkem kui 800 hektarilt, kuid eelarvekärbete tõttu vaid üks kord.
Karuputke tõrjuti sel aastal mullusest vähem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Võrreldes 2008. aastaga tõrjuti karuputke ca 20 hektarit vähem, mis tuleneb nii kolooniate kahanemisest ja hävimisest kui ka probleemidest tõrje teostajatega,» ütles keskkonnaameti looduskaitse bioloog Eike Vunk.
Seoses eelarvekärbetega, vähenes sel aastal oluliselt ka töödeks kasutatav summa, mistõttu karuputke tõrjuti varasema kahe korra asemel vaid üks kord.
Sosnovski karuputke ( Heracleum sosnovskyi) ja hiid-karuputke (Heracleum mantegazzianum) tõrjumine kokku 862 hektarilt läks maksma ligi neli ja pool miljonit krooni.
Keskkonnaameti poolt tellitavate tõrjetööde läbiviimiseks sõlmiti tänavu 82 tõrjelepingut 916 koloonia tõrjumiseks. Töid rahastas SA Keskkonnainvesteeringute keskus. Putke tõrjuti nii käsitsi kui mehhaaniliselt mürgitades ja kaevamise teel.
Pindlalalt hõlmasid karuputke tõrjekolooniad kõige suurema ala Pärnu- ja Viljandimaal (üle 200 hektari), Harju-Järva- ja Raplamaal (ligi 200 hektarit) ning Lääne-, Hiiu- ja Saaremaal (ligi 180 hektarit).
Praegu tegeleb keskkonnaamet uute karuputke kolooniate kaardistamisega, et täiendada andmebaasi ja saada täielikku ülevaadet karuputke levikust Eestis, mis on aluseks järgmiste aastate tõrjetööde korraldamisel.
Hetkeseisuga on karuputke kolooniad Eestis ca 1300 hektarit, millest ligikaudu 75 protsenti jääb eramaadele ja veerand riigimaadele. Eike Vungi sõnul on oluline võimalikult kiiresti kõik karuputke kolooniad tõrje alla saada ja teha tõrjet järjepidevalt, et kurnata pinnases leiduvat seemnepanka.
Kolooniatest saab keskkonnaametit teavitada kohalike regioonide kaudu www.keskkonnaamet.ee, võimalikult täpselt tuleks viidata koloonia kasvukohale (maakond, küla, teed või metsaservad) ja jätta kontaktandmed võimalikeks täpsustusteks.
Samuti kutsub keskkonnaamet üles eraisikuid ja kohalikke omavalitsusi ise panustama karuputke tõrjesse, millest tuleks kindlasti ka keskkonnaametit teavitada, et töid efektiivsemalt korraldada.