Lääne-Eestit võib täna öösel tabada viimase aja rängim torm

Lähenev tormituul kasvatab jõudsalt ka laineid, mis on ohtlikud avamerel liikuvatele laevadele, kuid kaua oodatud surfaritele. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kuni 30 meetrit sekundis puhuv tuul, üle kuue meetri kõrgused lained avamerel ja randu ründav rüsijää. Sellist nägu võib näidata täna öösel Lääne-Eestit tabav torm.

«Nüüd algavas tormis ei ole veel otsest õnnetuse lõhna, kuid tegu on ikka korraliku sahmakaga.» Nii iseloomustas eesootavat maruilma Tallinna Tehnikaülikooli küberneetikainstituudi rannikutehnika professor Tarmo Soomere, kes hoiatas kolm aastat tagasi avalikkust ka jaanuaritormi eest.

Tõsi küll, jaanuaritormi kordumist pole karta, sest selline on haruldane terve sajandi kohta. «Kümne aasta kohta on selliseid torme üks-kaks,» liigitas teadlane oodatava, kuni seitsme meetrini küündiva lainekõrgusega raju laevade jaoks siiski ohtlikumate hulka.

Laevadele ohtlik

Kõige ohtlikumaks peabki Soomere tormi laevaliiklusele ja manitseb reedereid oma alused ööks vastu laupäeva sadamasse jätma. «Tallinkile ja kõigile teistele, kes peaks olema ööl vastu pühapäeva Gotlandi ja Tallinna vahel merel, oleks parem laevad sadamasse jätta,» lausus teadlane.

Soomere sõnul teeb tormi erakordseks see, et maru algab Gotlandi ja Soome lahe suudme vahelisel alal kella 2 ajal öösel väga järsku. Tuul kogub end kiiresti ja laine kerkib väga lühikese aja jooksul väga järsuks ja valusaks. Erakordne on ka see, et arvestades tuule kiirust on laine kõrgus peaaegu maksimaalne.

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel on oodata lõunatuule tugevnemist reede öösel ja hommikul vastu laupäeva 20–25 meetrini sekundis. Päeval edelasse pöörduv tuul püsib niisama tugev, iiliti võib puhuda 27–30 meetrit sekundis. Ööl vastu pühapäeva pöördub tuul läände ja püsib öösel tormisena.

Uputust ei tasu karta

Üleeile Pärnus käinud Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteadur Tarmo Kõuts märkis, et laupäeval on oodata meretaseme olulist tõusu kogu Eesti rannikumeres. Samas kui Kõuts ennustab Pärnusse veetõusu 130–150 cm, siis Tarmo Soomere hinnangul ei tohiks vesi üle 120 cm naljalt tõusta. «Äärmisel juhul saab Rannapark paar ämbrit vett,» pakkus ta.

Küll aga arvas Soomere, et lõunakaarest läände keerav tuul võib vett kergitada Tallinnas ja selle ümbruses, kus mõned sadamasillad võivad vee alla jääda. Näiteks Pirital, kus vesi hakkab üle kaiserva tulema siis, kui veetase on keskmisest üle meetri võrra kõrgemal.

Kõuts andis ka teada, et Pärnu lahe põhja- ja lääneosas, samuti Kihnu ja Munalaiu rannikul on rüsijää kuhjumise tõenäosus. Jääsurutis ja rüsijää merel takistavad laevaliiklust Pärnu lahel ja Väinameres.

Tormiennustus

• Ööl vastu laupäeva, 19. jaanuaril kella 2–3 paiku algab Rootsi rannikul Gotlandi kandis maru, mis tõstab väga järsku lainekõrgust. Varem lõunast puhunud tuul keerab läände.

• Torm jõuab Soome lahe suudmesse laupäeva hommikul kell 4–5 koos viiemeetrise keskmise lainekõrgusega. Samal ajal möllab Põhjamere Norra lõunaotsa juures maru tuulekiirusega 30 m/sek.

• Maismaal on tormi esimesena tunda kella 6–7 ajal hommikul Lääne-Eesti saartel, kust see jõuab edasi mandrile. Maksimaalse tuulekiiruse, 26 m/sek, saavutab torm laupäeva südapäeval.

• Samal ajal saavutab veetase tippkõrguse, tõustes Talinnas ja Pärnus ca 120 cm üle keskmise.

Allikas: Tarmo Soomere