Tõstamaa keskkooli direktori ja aastaid sealtkandi loodust pildistanud Toomas Miti kaamera ette jäi Manijalt mandrile ujunud kitsed. Saare ja mandri vahelist merd ületab peale kitsede teisigi metsloomi.
Ulukid võtavad Manija ja mandri vahel ette ujumisretki
„Metsloomade liikumine on meil mitmesuunaline,“ teadis Manija saarevaht ja püsielanik Ülle Tamm rääkida. Tamme sõnutsi võib paadiga sõites mõnikord silmata põtra, kes on suuna kas saarele või mandrile võtnud. Karusid pole aga seni keegi saarel näinud.
Metsloomade liiklus üle mere on tihedam suvisel ajal. „Kui kartulid on mugulad alla kasvatanud, tulevad matti võtma metssead,“ sõnas Tamm. „Künnavad põllud üles, söövad kõhu täis ja ujuvad mandrile tagasi.“
Manijal pesitsevad veel nirgid ja mingid, samuti on püsielanikud kährikud ja rebased. Rebased käivad vahel mandril, aga seda talvisel ajal, kui meri jäätunud. Pesapaigast väga kaugele rebased ei kipu.
Tamme jutu järgi on rebaste rohkuse tõttu saarel pesitsevate lindude hulk viimastel aastatel märgatavalt vähenenud. Rebased on nahka pistnud laiul varem elanud jänesed.
Manijal polevat siile. Neid leiduvat rohkesti aga Kihnu saarel.
Kihnu järel Pärnumaa suuruselt teine saar Manija asub Pärnu lahe suudmes Lao ranniku lähedal ja on kitsa väinaga lahutatud Torila neemest. Lähim kaugus mandrist on umbes üks kilomeeter.