/nginx/o/2009/05/08/175836t1hba92.jpg)
Eile lõppes sügisene metsloomade suukaudne marutaudivastane vaktsineerimine, vaktsiini külvati väikelennukitelt kogu Eesti territooriumil, kokku 42 914 ruutkilomeetril.
Lõppes sügisene metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Külvamist alustati Hiiu- ja Saaremaast ning edasi liiguti läänest ida suunas kuni Peipsi ranniku ja Narva jõeni ning põhjast lõunasse kuni Läti piirini, vahendas veterinaar- ja toiduameti pressiesindaja.
Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine on plaanis läbi viia 2010. aasta kevadel. Vaktsineerimist jätkatakse igal kevadel ja sügisel kuni viimase kahe aasta jooksul pole marutaudijuhtumeid Eestis enam esinenud. Metsloomade suukaudse vaktsineerimise abil on marutaudivabaduse saavutanud mitmed Euroopa riigid.
Selleks, et vaktsiinisöötade tarbimist ning seeläbi vaktsineerimise efektiivsust kontrollida, kütitakse peale vaktsineerimise lõppu rebaseid ja kährikuid, et hinnata, kas loom on vaktsiini söönud. Marutaudi seire jätkub kogu Eesti territooriumil.
Vaktsineerimisprogramm on seni andnud häid tulemusi. 2008. aasta vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud 90 protsenti sihtgrupi kuuluvatest loomadest. Märkimisväärselt on vähenenud nii marutaudi kahtlusega kui ka marutaudis loomade arv.
2008. aastal avastati ainult kolm marutaudijuhtumit. 2008. aasta märtsikuust kuni 2009. aasta maikuu alguseni ei leitud ühtegi marutaudijuhtumit. 2009. aasta suvekuudel diagnoositi marutaud kolmel rebasel. Juhtumid leidsid aset Põlva-ja Võrumaal Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses.
Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit.
Veterinaar-ja toiduamet tuletab meelde, et kasside ja koerte iga- aastane marutaudivastane vaktsineerimine on loomaomanikele kohustuslik.