Kallastel oli juba reede ennelõunal rahvas rannas: soojalembesed pruunistasid liival oma nahka, uljamad kihutasid aga kiire jooksuga vette. Asjatundjate kinnitusel ongi praegu parim aeg Peipsi ääres puhkamiseks.
Peipsi näitab praegu puhkajaile parimat külge
9. juuni 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Jube hea vesi, üldse ei ole külm,» kiitis reedel Peipsi vett Elvast Kallastele puhkama tulnud ilusa päevitusega Kadri Siilivask. Sama meelt oli ta kadestamisväärse päevitusega kaaslane, samuti Elvas elav Triinu Adamson.
«Siin on mõnus olla, rand on just hiljuti korda tehtud,» lisas Triinu Adamson. «Peipsi ääres teist nii head ujumiskohta polegi. Uskuge meid, oleme asjatundjad.»
Puhta vee aeg
Asjatundjad tähendab, et veel eelmise kuu lõpus töötasid tudengid Kadri Siilivask ja Triinu Adamson Kallaste turismiinfopunktis ning olid oma ameti tõttu järveäärse eluga hästi kursis.
«Mustvees on halvem ujumas käia, sest seal on kivine põhi,» jagas end hoolikalt päevituskreemiga üle võõbanud Kadri Siilivask lahkelt teavet Peipsi ujumiskohtadest. «Nina külla pidi kah hästi kihvt koht tulema, aga seal on kivine rand.»
Käes on parim aeg Peipsi ääres puhkamiseks, kinnitas ka Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse vanemteadur Külli Kangur. Tema proovis Peipsi vee oma nahal järele mai viimastel ja juuni esimestel päevadel Eesti-Vene teadlaste ühisekspeditsioonil, mis heitis põhjamudas elavaid selgrootuid loomi uurides pilgu peale kogu Peipsile Vasknarvast Velikaja jõeni.
Järvevesi on praegu puhas ja hästi läbipaistev, sest külma vett armastavate ränivetikate õitseaeg on möödas, kuid sinivetikad pole veel võimust võtnud, rääkis Külli Kangur.
Vee läbipaistvus ulatus järve põhjaosas Mustvee lähistel kuni nelja meetrini. Lõunapoolsetes järveosades, kus ümbritsevatest soodest ja rabadest tuleb järve palju huumusaineterikast pruuni vett, oli vee läbipaistvus meetri ringis.
Peipsi veetase on praegu 60–70 sentimeetrit kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. «Kui vett on rohkem, on ka vee kvaliteet järves reeglina parem,» märkis Külli Kangur. «Kuid kuival ajal langeb veetase kiiresti ja veeõitsengutest pole ilmselt ka sel suveharjal pääsu.»
Selgrootuid jätkub
Taimetoitesooli, eriti fosforit, mis vetikad kuumal suvepäeval vohama paneb, on järves piisavalt ja eks neid tuleb sinna tasapisi aina juurde.
Seekord võtsid Eesti ja Vene teadlased proove järve põhjasettes elavate selgrootute loomade uurimiseks.
Võrreldes Võrtsjärvega on Peipsis põhjaloomi palju ja kooslused mitmekesised: ühest ammutitäiest põhjamudast leidsid teadlased mitukümmend hironomiidivastset, väheharjasusse, limuseid ja teisigi elukaid.
Kalamehed tunnevad suuremaid, punast värvi hironomiidivastseid motõli nime all ja kasutavad neid õngepüügil elussöödana. Need paari-kolme sentimeetri pikkused vastsed on põhjatoidulistele kaladele paras suutäis.
Isegi kümne sentimeetri pikkune või suuremgi noor koha, kes ei leia endale suupärast toitu, läheb järvemudast hironomiidivastseid otsima – noorele kohale suuruse poolest toiduks sobiva tindi varud on Peipsis praktiliselt nullis ning ogalised ahvenad ja kiisad ei mahu pisikese röövkala neelust lihtsalt alla, selgitas Kangur.
Mis puhkajatesse puutub, siis neid oli juuni alguses erinevalt lõppenud nädalavahetusest Peipsi ääres veel vähe.
«Põhjaranniku kaunid luited paistsid inimtühjad,» rääkis Külli Kangur. Vilkam tegevus käis Värska lahes sanatooriumi rannal, kus vesi oli siis juba 18 kraadi. Külli Kangur käis ujumas ka mõni kraad jahedamas Mustvee ja Piirissaare kanalis, mis oli täis vastkoorunud kalamaime.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) andmetel oli Peipsi vesi reede õhtupoolikul Mustvee juures 18,9 kraadi ja laupäeval sama soe. Praaga kandis on vesi paar pügalat jahedam.