Sobiva ilmaga suvi lisas päevalilledele kõrgust

Madis Filippov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elu Mallorcal on nagu lill!
Elu Mallorcal on nagu lill! Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Botaanikute sõnul aitas hiiglaste kasvamisele kaasa soodne suvi, kuid oma osa mängivad ka uued sordid. «Meil oli väga hea suvi – küllalt palju päikest ja sademeid,» põhjendas Tartu Ülikooli botaanikaaia direktor Heiki Tamm. «Sageli juhtub nii, et taime kasvu algperioodil, kui kevadised veed on mullast ära vajunud, tekib põuaperiood. Sel aastal tuli sademeid enam-vähem ühtlaselt.»




Sordiaretus lisab kõrgust


Ühe tähelepanuväärsema näite võib tuua Võrtsjärve äärest, kus Vaibla kandis, emeriitprofessor Paul Kuldkepi koduaias kasvavad päevalilled, millest üks ulatub koguni nelja ja poole meetrini. Sama kõrge taim kasvab ka Tartu külje all Märjal. Kaarma vallas Uduvere külas Põlma talus kõrgub taeva poole veidi madalam, kolme ja poole meetrine päevalill.



«Erakordselt suuri taimi on tõesti,» kinnitas ka Tallinna botaanikaaia vanemaednik Ave Visnapuu. Siiski on kõrged taimed Visnapuu sõnul erilised ainult siis, kui nad sordikirjelduse järgsest kõrgusest enam kui meetri jagu pikemaks kasvavad. «Väga palju on aretatud erinevaid sorte ja mõned neist ongi sellised hiiglaslikud, mis kasvavad nelja meetrini,» rääkis Visnapuu.



Vastupidise näitena on olemas ka kääbusvormid. Eestis üks enam levinud päevalillesort «Pacino» kasvab üksnes 30–40 sentimeetri kõrguseks. Kõrgeim Eesti sort on «Kong», mis võib kasvada kuni viiemeetriseks ja palju haruneda. Üldse on Eestis päevalillesorte kahekümne ringis.



Samuti on aiapidajad saatnud fotosid, kus lilledel üheksa või kuni paarkümmend õisikut. «Neid lilli on aretatud nii lihtsa varrega kui haruneva varrega,» seletas Visnapuu, miks ei pruugi õiterohkus alati olla väga eriline nähtus.



Ka õied on muutunud


Sortide erinevusest rääkides tõi Visnapuu veel näiteks värvid. Kui levinud arvamuse järgi on päevalille õied kollased, siis nüüd on ka punaseid ja mustjaspunaseid.



«Praegu käib aretus väga hoogsalt ja mõningatel andmetel on [päevalille]liike üle kuuekümne. Nende vahel hübridiseerimisega võib aednik saavutada kõike,» rääkis ka Tamm. Ta kirjeldas sorte, mille õisiku süda on võimalikult tume või väike ja keeled omakorda kuldsed või erkkollased.



Et päevalill kodus võimalikult kõrgeks kasvaks, soovitab Visnapuu taimed kasvuhoones ette kasvatada ja mais viljakasse mulda istutada. Siis on taim suur, saab jõu sisse ja aedniku kohustuseks jääb veel vaid korralikult kasta. Päevalilled õitsevad esimeste öökülmadeni.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles