Maaelanike peavaluks muutunud metssigade arvukus on viimased kümme aastat pidevalt tõusnud. Kuigi mullu kütiti 43 protsenti rohkem sigu kui aasta varem, on neid viimase loenduse andmetel ikkagi 2000 võrra enam, kirjutab Madis Filippov ajalehes Postimees.
«Kui metssead on õuna maitse suhu saanud, siis nad enne järele ei jäta, kui maa must,» rääkis Hiiumaa talumees Heino Holtsmann, kes kardab, et sügisel tulevad metssead teda taas kimbutama.
Viimati käis kult mehe maadel kartulipõldu sonkimas kevadel, mullu sügisel kündsid nad aga üles heinamaad ja õunapuuaiad.
Kuigi metssigu on juba kümme aastat üha enam kütitud, on neid ka rekordiliselt juurde tulnud. Näiteks tegi metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse andmetel küttimine võimsa hüppe 2008. aasta jahihooajal, mil lasti 19 757 metssiga, see on eelneva aastaga võrreldes 43 protsenti rohkem.
Tänavu on sigu ikkagi ligi 2000 võrra rohkem, mistõttu tuleks küttida koguni 24 130 siga.
«See on meie poolt soovituslik arv, mille täitmisel ei tohiks arvukus enam edasi tõusta,» lausus metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil.
Probleemsemad piirkonnad olevat Raplamaa, Läänemaa, Saaremaa ja Hiiumaa. Kui mujal on arvukuse piirajaks ka hunt ja karu, siis saartel sigadele looduslikke vaenlasi pole.