Kuna veetase on kogu Läänemeres jätkuvalt kõrge, siis on TTÜ Meresüsteemide Instituudi vanemteaduri Tarmo Kõutsi sõnul üsna reaalne, et Eesti rannikualasid tabavad ees ootava tormi ajal uued üleujutused.
Mereteadlane soovitab valmis olla vee uueks pealetungiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmajaam on juba teinud uue hoiatuse, et kõige ohtlikum tsüklon on alles ees ning see peaks Eestisse jõudma 18. jaanuaril. Kas rannarahval on taas põhjust uputust karta?
Uus tsüklon jõuab Eesti kohale tõesti 18. jaanuaril, praegune prognoosisüsteem võimaldab meil teha siiski vaid 48-tunniseid meretaseme prognoose. Uputuseoht Eesti rannikul, eriti Pärnu lahe ja Väinamere piirkonnas on aga jätkuvalt aktuaalne juba seetõttu, et veetase terves Läänemeres on kõrge, +50 +70 sentimeetrit, nii et praeguste tingimuste jätkudes on järjekordse tormi ajal +150 +200 sentimeetrine veetõus täitsa reaalne.
Täpsemaid arve oodatava veetaseme tõusu kohta Eesti rannikul me praegu veel välja ei ütle, sõltume suuresti meteoprognoosist ja selle usaldusväärsus alaneb kiiresti, kui prognoose tehakse pikemale perioodile kui 96 tundi.
48 tunni meteoprognoosid on optimaalsed mereprognooside tegemiseks, need on täpsed, samas on aega piisavalt enne veetõusu vajalikud toimetused ära teha ja päästeoperatsioone planeerida. Peame ka teadma, et meretase ei sõltu ainult tuulest.
Läänemeres tervikuna ja selle basseinides on omavõnkumised, õhurõhk muutub, jõed on olulised jne. Teisalt napib mõõteandmeid, peame kõige selle keerukusega oma prognoose tehes arvestama.
Vale ennustus on enam-vähem samade tagajärgedega kui üldse ennustamata jätmine, inimesed harjuvad ära valehoiatustega ja kui tegelikult tekib ohuolukord, ei tegutse adekvaatselt. Seepärast teemegi oma prognoose parimal kättesaadaval viisil, põhirõhk on täpsusel, võrdleme pidevalt mõõteandmetega, kogu prognoosisüsteem täiustub selle kaudu.
Meri on tänavu jaanuaris kuidagi liiga tihti üle kallaste ajanud. Mis selle põhjus on?
Nagu eespool öeldud, on veetase terves Läänemeres kõrge olnud juba detsembri teisest poolest alates. Eks see ole ühest küljest normaalne sesoonne käik, kus aasta lõpus peabki meretase aasta jooksul kõige kõrgem olema ja Läänemeres vett rohkem kui näiteks juunis, kui meretasemed on pikaajalise keskmisena aasta jooksul madalaimad.
Jaanuaris peaks veetase pikaajalise keskmise käigu kohaselt siiski juba langema hakkama, aga põhjus, miks üleujutuste oht säilib, on jätkuvalt soojad ilmad.
Atlandi ookeani kohal tekkivad tsüklonid kannavad Eesti kohale sooja õhku, tsüklonid on intensiivsed, kuna gradiendid arktilise õhu (mis meil tegelikult siin peaks olema) ja sooja Atlandi õhu vahel on suured, samuti õhurõhu langused ja sellega seoses paisuvad tuuled mere kohal orkaani mõõtu. Seejuures on suund põhiliselt edelakaarde, mis kannab vett kirde suunas, sealhulgas Liivi lahte.
Selles kontekstis on Liivi laht ja selle kirdenurgas asuv Pärnu laht kõige uputusohtlikum koht terves Läänemeres. (PM)