/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/09/02/229577t1h9032.jpg)
Maailma Looduse Fondi (WWF) raportist selgub, et Arktika sula ülemaailmsed tagajärjed mõjutavad üleujutuste kaudu veerandit maakera elanikkonnast ning suurendavad kliimamuutuse üldist mõju.
Arktika sulal on ülemaailmsed tagajärjed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimastel kümnenditel on õhutemperatuur Arktikas tõusnud kaks korda rohkem kui maakeral keskmiselt, selgub raportist avaldatud lõikudest, vahendas uudisteagentuur BNS AFP teadet.
«Raport näitab, et Arktika soojenemine on midagi märksa enamat kui kohalik probleem, see on globaalne probleem,» ütles WWFi Arktika-programmi kliimamuutuse ala nõustaja Martin Sommerkorn.
«Lihtsamalt võib öelda nii, et kui me Arktikat piisavalt külmana ei hoia, kannatavad tagajärgede pärast kogu maailma inimesed.»
Arktika merejää, Gröönimaad ja Lääne-Antarktist katva jää sulamine toob 2100. aastaks kaasa maailmamere taseme tõusu 1,2 meetri võrra, mida on seni arvatust rohkem, hoiatavad WWFi raporti koostamisel osalenud teadlased.
«Sellest tulenevad rannikualade üleujutused mõjutavad neljandikku maakera elanikkonnast.»
Raporti kallal töötanud teadlased on jõudnud järeldusele, et merejää sulamine ja sulavast igikeltsast vabanevad kasvuhoonegaasid ning Jäämere põhjast vallanduv metaan võivad lüüa segi atmosfääri- ja ookeanihoovused ning avaldada nii väga ulatuslikku mõju.
Kõige kiiremini tuntav on muutus Euroopa ja Põhja-Ameerika temperatuurides ja sademetes, öeldakse dokumendis.
Raportit tutvustatakse üksikasjalikumalt kolmapäeval Genfis ÜRO kliimakonverentsil.