Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitas sookure kaitse tegevuskava, mis tõhustab selle kureliigi kaitset kogu Euroopas, sest just Eestis pesitseb ligi 8 protsenti ja sügisrändel peatub siin iga kümnes Euroopa sookurgedest.
Sookured said uue kaitsekava
19. august 2009, 16:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peamiselt keskendub uus kaitsekava seire- ja uuringutegevusele, teatas keskkonnaministeerium. Näiteks on kavas vähemalt neli sookurge varustada satelliitsaatjatega, seda just kagu- ja lõunasuunalisel rändeteel asuvate peatus- ja talvitumispaikade kindlakstegemiseks.
Ka uuritakse PRIA ja teiste põllumajanduse andmebaaside abil põllumajanduskõlvikute struktuuri ja jälgitakse selles toimuvaid muutusi sookure uurimisalade piirkonnas. Sügiseste rändekogumite seire ajal septembris kaardistatakse samades piirkondades kõik sookurgede kasutatud kõlvikud.
Eestis on sookurg põlisasukas, kes esineb kogu maal nii pesitseja kui ka läbirändajana. «Möödunud sajandi keskpaiku oli sookure olukord kõige kriitilisem,» selgitas keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Jaanus Tanilsoo.
Pärast seda on tema levikuala ja arvukus hakanud taastuma, kuid pole veel jõudnud endiste piirideni. Kurgede arvukus on viimase 30 aastaga suurenenud üle 20 korra.
«Kas, kui pikalt ja millise kiirusega levila tihenemine ning arvukuse juurdekasv jätkub, on keeruline ennustada,» märkis Tanilsoo. Mõnede tunnuste järgi (kohatine väga tihe asustus ja madal pesitsusedukus) võib praegune kiire kasvutempo lähiaastatel aeglustuda ning arvukus ja asustustihedus stabiliseeruda.
Sookure arvukuse ja seisundi tulevik sõltub ka kliima soojenemisest, mis võib oluliselt ahendada tema pesitsusareaali, nihutades seda selle sajandi lõpuks ligi 1000 km võrra põhja poole. Kui nii peaks juhtuma, siis võib sookurg muutuda nii Eestis kui ka globaalselt ohualtiks liigiks.
Sookurg on kaitse all kõikides maades, kus ta kas pesitseb või kust läbi rändab.