Kuigi Eesti õhus on saastet jäänud paari aastakümnega järjest vähemaks, kujunevad üha enam probleemiks tervist kahjustavad peenosakesed Tallinna välisõhus. Seevastu puhtaim õhk puhub saartel ja Lõuna-Eestis, kirjutab Madis Filippov ajalehes Postimees.
Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse välisõhubüroo juhataja Natalja Kohvi sõnul on Eestimaa õhk puhtamaks muutunud seetõttu, et elektrienergiat toodetakse varasemast vähem ning suured tööstusettevõtted kasutavad tootmises paremat tehnikat.
Võrreldes 1990. ja 2007. aastat on näiteks vääveldioksiidi heitkogused vähenenud 67,5 protsenti, lämmastikoksiidide heitkogused 53,2 protsenti ja süsinikoksiidi heitkogused 54,1 protsenti.
«Kõrgema saastetasemega piirkonnad on need, kus elanikkonna ja tööstuse tihedus on suurim, ehk siis Tallinn, pealinna lähiümbrus ja näiteks Kohtla-Järve,» märkis keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa. «Puhtaima õhuga on Lõuna-Eesti maapiirkonnad ja saared.» Neis piirkondades võib küll olla lokaalseid saasteallikaid, peamiselt põllumajandusettevõtteid, kuid need tekitavad esmajoones häirivat lõhna, nagu võib tunda Väike-Maarja ümbruses.
Saasteainete heitkogused on pidevalt vähenenud peamiselt ümberkorralduste tõttu majanduses ja omandisuhetes pärast Eesti taasiseseisvumist, aga ka karmistunud keskkonnanõuete ning elektrijaamade energiaplokkide renoveerimise tõttu.
Kohv lisas, et lämmastikoksiidide heitkoguste vähendamisel mängib oma osa veel uute katalüsaatoritega autode kasutuselevõtt. Samuti on aidanud üleminek pliivabale bensiinile, mistõttu on plii heitkogused vähenenud 98 protsenti.