Viiendat aastat kestev karuputke mürgitamine jätkub tänavu poole väiksema raha eest, ent tõrje tõhususele allahindlust ei tehta.
Karuputke hoitakse jätkuvalt ohjes
15. juuli 2009, 18:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaameti looduskaitsebioloogi Ivar Ojaste sõnul suudetakse karuputki kõige tulemuslikumalt hävitada siis, kui neid kaks korda mürgitatakse ning suvel lõigatakse käsitsi ära veel säilinud õisikud. Kaht mürgitamist on vaja sellepärast, et karuputke seeme säilib idanemisvõimelisena mullas vähemalt seitse aastat. Kuna seemned talvituvad erisuguses sügavuses, erineb ka tärkamisaeg kuu aega või isegi rohkem, kirjutab Põhjarannik.
Keskkonnainvesteeringute keskuselt saadud rahast tänavu kahekordseks mürgitamiseks ei jätku.
«Kvaliteedi suhtes me järeleandmisi ei tee,» kinnitas Ojaste. «Kui töö juuli alguses vastu võetakse, ei tohi tõrjutud alal olla ühtegi õitsvat taime.»
Keskkonnaameti Viru regiooni looduskaitsebioloogi Asko Lusti sõnul on Viru regioonis hinnanguliselt üle 100 hektari karuputkekolooniaid, sellest umbes 35 hektarit Ida-Virumaal.
Sel aastal on kavas tõrjuda kolooniaid ligi 78 hektarit, sellest Ida-Virumaal 22,34 hektarit. Siinsed suuremad kolooniad asuvad Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Toila ümbruses. Üksikutest väiksematest kolooniatest on õnnestunud ka lahti saada, ent suurematega läheb kauem aega - et tõrje edukas oleks, tuleb seda teha samal alal ligemale kaheksa aastat järjest.
Viru regioonile eraldati tänavu karuputke tõrjeks 425 492 krooni, sellest Ida-Virumaale 116 208 krooni. Eelmisel aastal tõrjuti meie maakonnas karuputke kaks korda suurema summa eest.
Tõrjutavate alade pindala on Lusti sõnul enam-vähem samaks jäänud.
«Tõrje oli kavandatud kahes etapis,» rääkis ta. «Esimeses etapis toimus mai lõpus-juuni alguses sõltuvalt koloonia asukohast mürgitamine või kaevamine. Praegu kontrollitakse tulemusi ning vajaduse korral võetakse ette valikuline järelmürgitamine või õisikute korjamine ja põletamine.»
Esimeses järjekorras tehakse riigi raha eest tõrjet asulates, jõgede kallastel, kaitsealadel ja kohtades, kus on tõrjet ka varem tehtud.
Ivar Ojaste sõnul võib putketõrje tulemustest hakata rääkima kuuendal tõrjeaastal - siis peaksid muutused juba silmaga näha olema.
Kindlasti on edaspidi kavas ka suured kolooniad hävitada, võimalusi selleks hakatakse peatselt otsima.
«Pooleli ei tohi seda tööd mingil juhul jätta,» kinnitas Ojaste.