Kevadseened alustasid ninade väljapistmist Lõuna-Eestis

Neile kevadkogritsatele oli määratud läinud pühapäeval seenekorjajate toidulauale jõuda. Foto: Aivar Aotäht

Kuigi napilt kuu aega tagasi näitas kõikjal üle Eesti oma võimu lumetorm, on nüüd hoogsalt alanud kevadine seenehooaeg.

Lõuna-Eestis pühapäeval metsa kübarakandjaid luurama läinud kaks huvilist naasid mitme tunni järel suure sületäie kevadkogritsatega. Hiljem üle lugedes sai neid kokku 77.

Seeneteadlane Erast Parmasto ütles eile, et tänavu on rohkem kevadseeni kui tavaliselt. Kuigi viimasel ajal pole vihma sadanud, valitseb tema sõnul seente jaoks soodne ilm. Sellal kui päike paitab soojaga, on pinnas sambla all veel niiske.

«Seened tunnevad ennast praegu väga mõnusasti, paremini kui kevadel tavaliselt,» lausus ta.

Oma ajast ees

Parmasto hindas, et võrreldes nii-öelda tavalise keskmise kevadhooajaga, on seened sel kevadel paar–kolm nädalat varasemast ees.

Seeneteadlane Kuulo Kalamees täiendas, et tavaliselt saabub kevadise hooaja tipp mai keskpaigas. Temagi kiitis, et juba praegu on ilm seentele hea.

«Paljud on neist veel väikesed ja kasvavad,» lausus ta. «Kui aga paarikümnekraadine soe püsib nädalapäevad ning vihma ei tule, võib see seentele kurja teha.»

Enamasti algab seenehooaeg Eestis lõuna pool ja kandub siis rannikule ning saartele. Kalamees märkis, et näiteks Lääne-Eestis jõuab õige aeg kätte tavaliselt kaks nädalat hiljem.

Seeneaasta ise kestab aga peaaegu pidevalt, eeskätt lumeta sooja talve puhul. Erandlikult jaanuaris avastatud kukeseene kõrval võib sügisest kevadeni leida tõelist taliseent, söödavat puidu-sametkõrgest.

Tuntumad kevadised söögiseened on kogritsad, mürklid ja kurrelid, mille hooaeg algab olenevalt ilmast aprillis ning lõpeb juunis. Kogritsad vajavad kupatamist, soovitatavalt kaks korda, sest on värskena mürgised. Mürklid ja kurrelid on hinnatud söögiseened värskelt.

Kohti tuleb teada

Olgu kevadine seenehooaeg kui hea tahes, võib huupi metsa minnes saak siiski nigelaks või hoopis olemata jääda. Asjatundjad nendivad, et kevadseente puhul on tarvis teada kasvukohti, sest neid seeni on lihtsalt vähem ja need ei kasva igal pool.

Milline tuleb seenesuvi ja -sügis? Parmasto ütles, et nii pika aja peale on raske ette arvata, pealegi ei kipu pikkadest prognoosidest midagi head välja tulema – kõik sõltub ilmast.

Kui hästi läheb, võib Parmasto sõnul pärast jaanipäeva hakata esimesi puravikke otsima, siis tulevad kukeseened ning nõnda edasi.

Kasvukohad

•    Tuntumad kevadseened on kogritsad, mürklid ja kurrelid.

•    Kevadkogrits eelistab kasvada liivases männikus, hiidkogrits niiskes kuusikus ja kuuse-segametsas, kurrel niiskes haavikus ja haava-segametsas ning mürkel aias, pargis, niidul või metsaservas.

Allikas: teatmik «400 Eesti seent»