Mitmed Postimehe lugejad on viimastel päevadel saatnud toimetusele fotosid, millel kujutatud kakupojad. Ornitoloog Margus Otsa kinnitusel on kõrvukrätsudel parasjagu suured pojad ringi liikumas ning neid fotodele püüda pole kuigi raske.
Kõrvukrätsu pojad rõõmustavad asulates algaja ornitoloogi silma
9. juuli 2009, 11:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõrvukrätsu näol on tegemist tavalisema kakuga Eestis, kes eelistab elupaigana just kultuurmaastikku,» selgitas Ots, kuidas mõnel inimesel on õnnestunud kakupoegadest lausa portreepilte teha.
«Kõrvukrätsu pojad teevad imepeenikest kõva piiksuvat häält. Öösel kuuleb pesakonna tegutsemise õige kaugelt ära,» kinnitas Ots.
Pildil olev kakupoeg on pildistatud põõsastikus Luunja kandis Tartumaal, kirjeldas foto Postimehele saatnud Reimo Kivine.
Ornitoloogiaühingu veebilehe andmetel on kõrvukräts (Asio otus) hakist veidi suurem pruunikaskollane lind, kelle pead ehivad sulgedest kõrvad. Pesitseb see suleline enamasti põldudevahelistes metsatukkades, taluparkides ja kõrgetes kuusehekkides, sageli ka aedlinnades ja linnaparkides. Sõltuvalt aastas loendatakse neid Eestis 2500-4000, siia talvituma jääb tavaliselt 100-400 lindu.