Sügis läheneb vääramatult, puhkajate rõõmuks on aga tänavusel suvel jätkunud sooja nii õhku kui vette, kirjutab keskkonnaagentuuri prognoosimudelite osakonna peaspetsialist Ain Kallis oma ülevaates ajalehes Põhjarannik.
Suve nukker lõpp on käes?
30. august 2013, 08:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sügis läheneb vääramatult – seda näitab nii loodus, kus puude võrasse lisandub tasapisi värvikirevust, kui ka televisioon, kus saated on juba muutunud sisukamaks ning diktorite riietus tagasihoidlikumaks. Ilmastik seevastu on veel üpris «noortenaistesuvine».
Suve nukker lõpp ongi käes? Nii küsisid paljud kaasmaalased, kui paar päeva tagasi keeras ilm jahedamaks. Ühe telekanali uudisteankur avaldas lootust, et ehk jätkub ilus vananaistesuvi ka järgmisel nädalal.
Muide, toda vanemate daamide aastaaega tasub meenutada vahest alles septembri lõpul või oktoobris, kui on vahepeal esinenud jahe periood öökülmadega ning taas saabunud kuivem ja suviselt soojem, päikeselisem aeg. Mitte varem.
Praegu kestab aga edasi tavalisest, õigemini klimaatilisest keskmisest soojem ning kuivem suvi.
Milline on see olnud? Puhkajate rõõmuks on sooja jätkunud nii õhku kui vette. Too klimaatiline suvi, aeg, mil keskmine õhutemperatuur ületab pidevalt +13 kraadi, saabus Lõuna-Eestisse juba mai algul. Sügise moodi ilma on juhtunud siiapoole vaid mõneks päevaks ja mõnda kanti. Võrdluseks: 2007. aastal algas tõeline suvi alles 4. augustil.
Ka ilmakontrastide poolest paistab lõikuskuu silma. Kui väga vihmasel 2003. aastal sadas Eestis keskmisena maha 131 mm vihma (Jõhvis 267 mm ehk 3,6 korda enam keskmisest kogusest!), siis aasta varem oli see näitaja vaid 17 mm. Valgas ja Võrus ei sadanud siis tilkagi.
Kuna Eesti on territoriaalselt väike, kuid kliima poolest suur riik, siis on meie piirkondlikud erinevused päris tuntavad: esimese kümne augustipäevaga sai Tallinn 50 mm vihma, Jõgeva, Kihnu ja Viljandi aga jäid üpris kuivaks. Kui Põhja-Eestis möllasid kõvad piksetormid (Tõravere äikesedetektor luges 9. kuupäeval 610 lööki!), siis lõunapool pole sel suvel korralikku välgutamist veel nähtudki.
Tänavusel suvel sooja üle ei saa nuriseda, nagu öeldud: Eesti keskmine õhutemperatuur ületas mais pikaajalist keskmist ehk normi 3 kraadi, juunis ja juulis vastavalt 2,8 ja 1,0 kraadiga. Eriti soe oli lõikuskuu algus, kui mõnel pool (Valgas ja Narvas) oli normist palavam isegi 3,5 kraadi võrra. Kui mai-juuli maksimumtemperatuurid jäid veidi 31 kraadist alla, siis tänavuse suve tipuks jääb ilmselt 32,5 kraadi, mõõdetud 8. augustil Valgas.
Juuni algusest kuni 25. augustini on kõige rohkem sadanud Jõhvis (214 mm), kõige vähem aga Sõrves (82 mm). Aga, nagu suvel ikka, tuleb enamik sademetest alla hoovihmadena, seega on pilt Eesti kastetusest palju kirjum kui ilmateenistuse kaartidelt näha võib. Enamik riigist on kannatanud aga põuailmingute käes.