Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/06/18/196008t1h03ba.jpg)
Nigula metsloomade taastuskeskuses töötava Kaja Kübara sõnul helistatakse neile linnajäneste asjus u kümme korda kuus ning loomi on nähtud nii Tallinnas, Maardus, Pärnus, Sakus ja Tartus.
Kuigi linnainimesed peavad kohtumist pikk-kõrvaga vahvaks üllatuseks, hakkab see keskkonnaametnikele tõenäoliselt olema tõeline peavalu, kirjutab Eesti Ekspress.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõuniku Liina Eegi sõnul tuleb linnades vabalt elutsevate küülikute tõttu terve linnahaljastus ümber korraldada. «Helsingis ongi juba puude ümber traadist kaitsevõrgud,» tõi ta näite.
Küülikute elama asumises linna haljasaladele on kõige tõenäolisemalt süüdi lohakad lemmikloomade omanikud, kes on oma hoolelaused õues ära kaotanud või meelega parki lahti lasknud, just nii sai alguse ka Helsingi küülikute asurkond.