/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/11/09/826164t1ha203.jpg)
Hiiumaal, Saaremaal ja Tartumaal on tänavuseks vähipüügiload otsas, mujal on aga võimalik jätkuvalt vähkide püüdmiseks lube taotleda.
Kolmes maakonnas on tänavuseks vähipüügiload otsas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaameti pressiesindaja Irmeli Karja sõnul algas vähipüügilubade taotlemine 1. juulist ning kestab praktiliselt püügihooaja lõpuni ehk 31. augustini. «Enamikus maakondadest on lube veel saadaval ja nagu eelmisel aastal oli, jäi mõnes maakonnas ka püügivõimalusi ehk limiiti üle, sest taotlemine oli kesine,» rääkis Karja BNSile.
Püügivõimalused on ammendunud Hiiumaal, Saaremaal ja Tartumaal. «Teistes maakondades peaks veel limiiti alles olema. Kui pilet.ee kaudu on limiit otsas, tuleks taotlejal pöörduda keskkonnaameti kontorisse regiooni vee-elustiku spetsialisti poole, kes saab anda info lubade seisust,» ütles Karja, selgitades, et kui elektroonsest kanalist on limiit otsas, siis võib seda veel olla kontoritest taotlemisel.
Püüda tohib vaid selliseid vähke, kelle pikkus otsaorgi tipust laka lõpuni on vähemalt 11 sentimeetrit või üle selle. Vähipüük on lubatud kuni 50-sentimeetrise läbimõõduga vähinataga ning -mõrraga, mille läbimõõt on alla ühe meetri, millel puuduvad juhtaed ja tiivad ning millel ei ole rohkem kui kolm ava.
Vahendite tähistamine ja märgistamine peab veekogul või selle kaldal võimaldama tuvastada püügivahendi kasutaja või omaniku. Selleks tuleb tähisele kanda loetavalt kalastuskaardi omaniku isikukood, mille alusel on keskkonnainspektsioonil võimalik püügivahendi legaalsust kontrollida.
Jõevähi püük on sel aastal keelatud Saare maakonnas Põduste jões, Laugi peakraavis, Riksu ojas ja Riksu lahel ning Harju maakonnas Jägala jões ja selle lisajõgedes, samuti Vääna jões.
Kalastuskaardi alusel teostatud vähipüügi kohta tuleb viie kalendripäeva jooksul esitada aruanne keskkonnaametile või pilet.ee keskkonnas. Selle esitamata jätmise korral võib püügiõiguse omanikku karistada rahatrahviga kuni 400 eurot, korduva aruande esitamata jätmise korral kalastuskaarte samale isikule ei väljastata.