Eesti metsad on muutunud tuleohtlikuks

Tuleohu kaart.

FOTO: ilmateenistus

Kui eelmise nädala alguses pidid päästjad reageerima ööpäevas kuni 3-4 metsa- ja maastikupõlengu teatele, siis viimasel ajal on ööpäevas teateid metsa- või maastikupõlengu kohta pigem 7-8.

Juuli algusest on praeguseks päästjad saanud 49 väljakutset metsa- ja maastikupõlengutele, neist osa on olnud ka ekslikud, kuid tõsisemad tulekahjud on olnud Viljandimaal turbapinnases.

«Sel aastal oli kevadel enne roheluse tekkimist viimaste aastate suurim arv kulupõlenguid, enamik neist sai alguse hooletusest,» teatas päästeameti pressiesindaja Martin Vallimäe Postimehele. «Pärast roheluse tekkimist vähenesid metsa- ja maastikupõlengud ja nüüd kuival perioodil muutuvad taolised põlengud veel ohtlikumaks.»

Ilmateenistuse andmetel on sooja ja kuiva ilma tagajärjel muutunud valdav osa Mandri-Eesti metsadest väga kuivaks ning valitseb suur tuleoht.

See tähendab, et metsas ja matkaradadel käies tuleb olla väga ettevaatlik, hõõguvaid sigarette või tikke ei tohi maha visata, grillida ja lõket võib teha selleks ettenähtud kohtades. Kindlasti tuleb ettevaatlik olla mootorsõidukitega, sest pinnase võib süüdata ka auto tuline summutiots või ATV kuuma mootori pealt maha kukkuv hõõguv tolm.

Päästeameti peadirektori otsusega on 1. maist kuulutatud välja tuleohtlik aeg.

Ilmaprognoosi järgi võib täna veidi hoovihma sadada, kuid see oluliselt metsaaluseid ei niisuta. Mitmel pool võib tuleohtu vähendada alles neljapäevast laupäevani sadav hoovihm.

Tagasi üles